USA presidendi Barack Obama eile
avalikustatud finantsturu reformiplaan, mida nüüd hakkab arutama USA Kongress,
tõotab lobi-tegijate tulva Kapitooliumi mäele.
„Ettepanek on nii ulatuslik ja nii vastuoluline, et selle elluviimine saab olema väga keeruline, mis tähendab finantsturgudel suurt segadust,“ hoiatas teiste seas Ameerika pankurite assotsiatsioon eile väljastatud avalduses.
Obama eile avalikustatud reformikava on suurim finantsturgude reform läinud sajandi kolmekümnendate aastate suurest depressioonist, mis muudab oluliselt ärikeskkonda nii Wall Streeti pankadele ja kindlustusfirmadele kui firmadele nagu General Electric, mille tegevuses on suur osakaal finantsoperatsioonidel, kirjutas Obama plaanist tänane Financial Times.
Plaani järgi saaks USA keskpank täiendavad volitused järelevalve teostamiseks suurte firmade üle, mille kollaps võiks ohtu seada kogu pangandussüsteemi toimimise. Samuti võivad rangema reguleerimise alla minna Wall Streeti firmade kasumid ja tippjuhtide palgad. Tarbijate kaitseks luuakse uus instants, mis hakkab kontrollima pakutavaid laenutooteid ning saab voli liiga riskantsed tooted välja praakida. Kogu paketi eesmärk on ära muuta minimaalse reguleerimise traditsioon, mis sai valdavaks ajal, mil USA keskpanka juhtis Alan Greenspan.
Obama ütles, et ei suhtu sugugi kergekäeliselt riigi sekkumisse majanduse toimimisse. „Me peame aru andma, et vaba turumajandus on kõige mõjusam jõud meie jõukuse suurendamiseks – samas ei ole see tasuta litsents, mis annab õiguse ignoreerida meie tegude tagajärgi,“ ütles Obama.
Ekspertide sõnul ei muuda keskpanga volituste laiendamine üksnes pankade mängumaad vaid mõjutab ka neid suurfirmasid, kus finantsoperatsioonidel on suur osakaal – sh autohiide Ford ja GM. Samuti jaemüüjat Wal-Mart, mis plaanib finantsoperatsioone laiendada. Niisamuti võivad keskpanga järelevalve alla sattuda era-investeerimisfondid ja riskifondid nagu Blackstone ja Fortress kui nad oma suuruse poolest majanduses järjest olulisemaks muutuvad.
Obama ettepanekute eesmärk on heita valgust finantsurgude varem n.ö hämaratesse nurkadesse nagu väljaspool börsi kaubeldavate tuletisväärtpaberitega kauplemine ning anda valitsusele uued volitused kollapsi äärel institutsioonide ülevõtmiseks. Uued reeglid on otsene tagajärg investeerimispanga Lehman Brothers kollapsile ning kindlustushiiu AIG ülevõtmisele – mõlemad olid väga suured firmad, kuid USA pangandusjärelevalve orbiidist väljas.
USA esindajatekoja finantsteenuste komitee juht Barney Frank ütles agentuurile Bloomberg, et usub, et Obama plaan võetakse USA Kongressis vastu ilma suuremate muutusteta. Siiski ennustatakse paketi ümber väga suuri vaidlusi ja aktiivset lobitööd, mis võib selle vastuvõtmise edasi lükata tulevasse aastasse.
Lobitööd alustas USA finantssektor aegsasti ning mõned ettepanekud kajastuvad juba ka reformikavas. Obama presidendikampaaniasse panustasid finants-, kindlustus- ja kinnisvarasektori firmad läinud aastal kokku 39,7 miljonit dollarit.
Seotud lood
Euroopa riskib oma finantsturgude
järelevalvega USAst maha jääda ning laseb kriisi n.ö raisku minna, selle asemel
et oluliselt tuleviku tarvis parandada finantssüsteemi töökindlust, kritiseerib
Euroopa Keskpanga nõukogu liige Lorenzo Bini Smaghi.
Nii nagu USAs, on ka Euroopas arutusel
finantsturgude parem reguleerimine ja ettepanekud selleks on peamisi teemasid
täna-homme Brüsselis toimuval Euroopa Liidu valitsusjuhtide Ülemkogul.
Investeeringud kestlikesse lahendustesse hõlmavad enamat, kui oleme seni harjunud mõtlema, rääkis LHV jaepanganduse ettevõtete finantseerimise osakonna juht Marko Kiisa.