Arvamus: Jääge ühtseks, paremparteid!

Kahetsust võib avaldada sotsiaaldemokraatide lahkumise üle koalitsioonist, kuid mis läinud, see läinud. Nüüd on tähtis säilitada seda, mis on alles, ehk tüürida riik minimaalsete kahjudega majandussurutise kärestikest läbi. See tähendab, et Reformierakonna ja IRLi juhid, nende ministrid ja teised juhtpoliitikud peavad säilitama närvi ning hoidma oma koalitsiooni koos.

Meil on kõiki ressursse väga vähe, sealhulgas ka aega. Kui omavahel peaksid minema purelema kaks parempoolset erakonda, siis vastutusest edasise suhtes ei vabasta neid keegi. Sealjuures pole tähtis, kes on rohkem süüdi. Kui me peaksime libisema majanduse tervenduskursilt ning riigi juhtimise võtab üle IMF, siis pole läbi mitte ainult vähemuskoalitsiooni elu, vaid ka kahe juhtiva paremerakonna maine. Seejärel moodustavad valitsuse heal juhul ilma erakondliku taustata Läti peaministri Valdis Dombrovskise tüüpi spetsialistid või halvemal juhul pahempoolsed populistid, kes jätavad riigi pikaks ajaks kiduma rahvusvahelise majanduse halli tsooni, Euroopa ja SRÜ ääremaadele.

Endine rahandusminister Ivari Padar on öelnud kuldse lause: "Sellist head kriisi ei tohi lasta raisku minna!" Üks esimesi kriisi õppetunde võikski olla mõttetu tülitsemise vältimine.

Tuleb end kokku võtta olulisemate eesmärkide täitmiseks vähemolulisemate arvel. Riigi bürokraatia vajab lihtsustamist, nii keskvõimu kui ka omavalitsuste ametnikud tuleb panna toimima koos tulundus- ja mittetulundussektoriga. Usaldus ja ühistöö peavad astuma kemplemise ja egoismi asemele. Kodanikuühiskond peab võtma sisse oma õige, esimese koha äri- ja avaliku sektori ees. Pahempoolsete hiilgeajad saabuvad koos majandusliku tõusuga, kui on taas midagi jagada.

Paremerakondadel on just nüüd hiilgav võimalus ennast näidata. Neil on suur šanss muuta poliitiline elu selgemaks, teha ära veel ees seisvad rasked valikud eelarve tasakaalu saavutamiseks. Ilmselt tuleb enne sügist vähemuskoalitsioonivalitsusel langetada veel mitu rasket otsust, seal hulgas kärpida sotsiaalkulusid.

Eesti vajab selgust, mida annab vaid selgete eesmärkidega ja ühtsena toimiv valitsus. Selline valitsus võib saada riigikogus tuge ka koalitsioonivälistelt saadikutelt. Koalitsiooni siseheitlus ja veel enam lagunemine oleks aga märk, et Eesti ei saa enam abita hakkama.