Rahvaliidu aseesimees Kajar Lember kirjutab
enda ajaveebis, et maksukoormust on valitsus küll aastate vältel euro nimel
hoogsalt kergitanud, kuid tegelikkuses seisame silmitsi tänavuse kolmanda
negatiivse lisaeelarvega.
Eurot ei paista praeguse seisuga aga isegi mitte uduse silmapiiri tagant.
"Maailmas on palju sellist, mis esmapilgul tundub hea ja helge ning hiljem tagasi vaadates ei saa mitte aru, kuidas jälle nii läks. Sama näib olevat ka täna Eestis euro ümber toimuvaga. Küll tõstetakse selle nimel käibemaksu ja kamaluga ka kõikvõimalikke teisi riigi rahakotti täitvaid tasusid, mis kokkuvõttes tähendavad, et lihtne Eesti inimene on jälle ullike, kes kõik need otsustused kinni maksab," kirjutab Lember.
Rahvaliidu aseesimees mäletab, et "kuu aega tagasi kostis praegusest kaksikvalitsusest kui ühisest suust järjekindlalt, et nende jaoks on ainuvõimalik tee tasakaalus eelarve ning seeläbi liikumine euro suunas".
"Euro olevat ainus majanduspoliitiline vahend, mis viib Eestit edasi ja ilma selleta oleme Läti kursil. Euro kasutuselevõtt on stabiilsuse tagamiseks kindlasti üks võimalus, sest kaob devalveerimise hirm ning oht, kuid see pole iseenesest mingi imerohi majanduse elavdamiseks," arvab opositsioonipoliitik.
"Paar aastat tagasi leiti, et riigi tulubaasi täitmiseks on vaja jõuliselt aktsiise tõsta. Reaalsuses pole aga need numbrid väga kasvanud. Pigem näitab see siiski teatava salakauba osakaalu olulist suurenemist, sest mitte ei usu, et kaasmaalased on napsuvõtmist ja suitsutõmbamist või autoga sõitmist oluliselt vähendanud. Toona jäi ka arusaamatuks, miks karistati kõiki Eesti inimesi elektri ja mootorikütuste kallinemisega - rohkem, kui Euroopa meilt nõudis. Tõstsime oma vastavad määrad kaks aastat varem tasemele, mida Euroopa nõuab aastaks 2010. Kinni maksab selle jällegi meie kohalik inimene ning ettevõtja, kelle konkurentsivõime seeläbi vähenes. Nüüd imestame, miks küll olukord on nii hull. Maailmamajandust on populaarne kiruda, kuid peegel on ka üks tore leiutis," on Lember kriitiline.
Lemberi sõnul seisab Eesti praeguseks silmitsi tänavuse kolmanda negatiivse lisaeelarvega. Samas sai Ansipi valitsus valijatelt mandaadi selleks, et viia Eesti viie jõukama Euroopa riigi hulka.
"Nagu kirevad plakatid kirjutasid ning kuldsuud lahkelt lubasid. Täna on peaministri erakonna ainus lootus reitingu langusest pääseda üleminek eurole ning selle nimel ollakse valmis muu unustama. Vaadates täna tehtud kärpeotsuseid ning suhteliselt küsitavaid tulude suurendamise plaane ja nähes mittemidagitegemist ettevõtluse elavdamise suunal, tundub mulle, et valitsusel siiski on plaan. Nad on teinud tõenäoliselt sisuka ja ambitsioonika tegevuskava, et Eesti oleks tulevikus majandusnäitajate poolest Baltikumis kindlalt esikolmikus..," ironiseerib Lember.
Seotud lood
Eesti Pank kirjutab oma värskes ülevaates,
et aasta keskmiseks hinnalanguseks kujuneb 2009. aastal 0,5%.
Rahandusministri kohusetäitja,
põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütleb, et praegu peab negatiivset
lisaeelarvet 3,4 miljardilt kroonilt minimaalselt vähemalt kuuemiljardiliseks
paisutama eelkõige Eesti riigi lähiaja elementaarse toimetuleku tagamiseks.
Euro on Seederi sõnul taandunud nüüdseks juba täiesti teisejärguliseks
teemaks.
IRLi esimees Mart Laar kritiseerib teravalt
enda ajaveebis vanemahüvitise ülempiiri ja pensionite
vähendamise kaitsele asunud Reformierakonda eesotsas peaminister
Andrus Ansipiga, samuti töövõtjate väidetavaid kaitsjaid, valitsusest
välja visatud sotsiaaldemokraate.
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles,
et eurole ülemineku plaani täiendava versioonini ennelõunal toimunud
valitsuskabineti istungil ei jõutud ning teema tuleb arutlusele kell 16 jätkuval
istungil.
Investeeringud kestlikesse lahendustesse hõlmavad enamat, kui oleme seni harjunud mõtlema, rääkis LHV jaepanganduse ettevõtete finantseerimise osakonna juht Marko Kiisa.