Arvamus: vale asi valel ajal vales kohas

Materjal, mis eelmisel nädalal suure kisa ja kära saatel avalikuks muutus, veenis EMLi juhatust, et dividendide võimaliku ümberkvalifitseerimise ja sotsiaalmaksuga maksustamise küsimus tuleb lahendada seadusega.

Praegu pakutav juhend on liiga ebamäärane, ei anna senisest rohkem selgust ega kindlust. Kui aga ses juhendis oleksidki konkreetsed valemid või palgamäärad, tekiks kohe küsimus, millisel õiguslikul alusel need on kehtestatud. Kohtupraktika ei anna sajaprotsendilist kindlust, et taoline ümberkvalifitseerimine on juhendi abil võimalik.

Sotsiaalmaksuga maksustamisel on küsitavusi ja ebavõrdsust palju ning need tuleks lahendada terviklikult. Sarnaselt dividendi palgaks ümberkvalifitseerimisega tuleks ka osa füüsilisest isikust ettevõtja tulust ümber kvalifitseerida dividendiga sarnaseks sotsiaalmaksuvabaks tuluks.

Ilmselt oleks vaja laiemalt analüüsida, kas, palju, miks ja kuidas peaksid üldse erinema äriühingu ja FIE maksustamise reeglid. Kui need peavad erinema, siis miks näiteks notar ja kohtutäitur peavad tegutsema maksustamise mõttes FIEna, advokaat ja perearst võivad valida, kas olla FIE, tegutseda osaühingu või aktsiaseltsi kaudu.

Kuna sotsiaalmaks on seotud kindlustuskaitsega, tuleks tagada makstava maksu ja saadava hüve ekvivalentsus, kehtestada sotsiaalmaksu ülempiir palgatulule ning laiendada maksuvabastusi Eestis lühiajaliselt töötavatele välismaalastele.

Maksuhaldur peab tehingute majanduslikust sisust lähtuvat tõlgendust rakendama järjekindlalt kõigis valdkondades ja mitte ainult maksukohustust suurendavas, vaid ka vähendavas suunas. Kui maksuhalduri veebilehel on jätkuvalt väljas selgitused, mille järgi töötervishoiuga seotud kulud saavad maksuvabad olla vaid siis, kui "kõik paberid on korras", ei saa samal ajal väita, et dividend võib olla palk, olgugi et dividendide maksmisel olid "kõik paberid korras".

Euroopas on üldiselt trend soodustada väikeettevõtlust muu hulgas ka lihtsustatud maksuarvestuse reeglite ja maksusoodustustega. Seda oleks senisest rohkem vaja teha ka Eestis. Väikeettevõtjal ei ole aega ega raha oma töö kõrvalt tegelda kohtulahendite ja õpikute lugemisega, samuti kuluks maksuhalduril väikeettevõtjate kontrollimiseks ebaproportsionaalselt palju aega ja raha.

Tasuks ka mõelda, kas Eesti majanduse tõusule suunamiseks poleks targem anda väikeettevõtjale või ajutiseltki uusi soodustusi, nt väiksema sotsiaalmaksu näol. Taolisi maksupoliitilisi otsustusi ei saa teha maksuhaldur oma juhendiga.

Maksu- ja tolliametil tuleks lõpetada propagandasõda anonüümse vastasega ning pühendada rohkem energiat sellistele Eesti majandust ja riigieelarvet otseselt ohustavatele seaduserikkumistele, nagu ümbrikupalgad, varimajandus, võltsdokumentide ja variisikute kasutamine. Ausad maksumaksjad vajavad kaitset ebaausate konkurentide eest, mitte pidevaid mainekujunduskampaaniaid, eneseõigustusi ja katseid veenda üldsust selles, et maksuamet võitis kohtus ka siis, kui ta tegelikult kaotas.

Ajal, mil maksuseadused muutuvad sama kiiresti kui ilm, ei ole arukas juhendite kirjutamisega tegelda.

Arvestades, mismoodi parlamendis on viimasel ajal olnud tavaks maksuseadusi muuta, võib juhtuda, et pärast seda, kui maksuamet on koostöös "ühiskondlike maksuinspektoritega" suutnud kokku kirjutada unistuste juhendi, võtab riigikogu vastu seaduse, mille järgi hakataks sotsiaalmaksuga maksustama mitte ainult dividende ja pensione, vaid ka autosid ja kinnisvara.