Kristjan Lepik: SKP langeb III kvartalis 13%

Täna teatavaks saanud teise kvartali SKP languse esialgne hinnang -16,6% oli tema kinnitusel ligi 2 protsenti tarkinvestor.ee ootustest parem. "Kuid selline "pealkirjanumber" ei anna ilma detailse vaatluseta eriti palju infot. Statistiliselt räägitakse SKP muutusest enamasti eelmise aastaga võrreldes ning seetõttu sõltub muutuse number väga palju sellest, milline oli olukord eelmisel aastal," kirjutas Lepik oma blogis.

Heaks näiteks on siinkohal Balti riikide teise kvartali SKP languste võrdlemine: Leedu -22,4%, Läti -19,6%, Eesti -16,6%. Kas see siis tähendab, et Leedus on seis kõige hullem, küsis Lepik ja vastas ise – eitavalt. "Kui Eesti ja Läti vajusid SKP numbriga miinusesse juba II kvartalis 2008, siis Leeduga juhtus see alles IV kvartalis. Kuna võrreldakse eelmise aastaga, siis see tähendab ühtlasi seda, et viimase SKP näidu arvutamisel on Leedu võrdlusbaas 2008. aastast oluliselt kõrgem kui Lätil ja Eestil ning seetõttu nende 2009. aasta II kvartali näit "koledam"," põhjendas ta.

Olukorra iseloomustamiseks koostas Lepik tabeli:SKP muutus

Seetõttu tuleb parema ülevaate saamiseks vSKP muutusaadata ka sessoonselt korrigeeritult muutust võrreldes eelmise kvartaliga, märkis Lepik. Ühtlasi tähendab see tabel tema sõnul, et edaspidi on võrdlusbaas allapoole tulemas ning seega "pealkirjanumber" SKP jaoks paranemas. Kui olukord III kvartalis stabiilsena püsib, siis tuleb Eesti III kvartali SKP juba ca 13% juurde, sisuliselt on tegu paigalseisuga, kinnitas analüütik.

Lepiku ütlusel on kriisi ulatust arvestades paigalseis täna Eesti jaoks hea. "Selles, et Eestis mõningane stabiliseerumine tekkinud, on olulist rolli mänginud globaalne majanduspilt. Keskpankade erakordne sekkumine (intresside alandamine ja rahatrükk) on toonud globaalse majanduskliima stabiliseerumise ning selle mõju jõuab ka Eestisse," selgitas ta.

"Tasuta lõunaid siiski ei ole ning näiteks USA võtab sellise lõdva fiskaalpoliitikaga ka tuntavaid riske (dollari nõrgendamine, inflatsioon ja riigivõlakirjade intresside tõus), kuid Eesti jaoks on selline tegevus suureks abiks olnud – kriisi jätkuv halvenemine oleks olnud suur probleem, praegune stabiliseerumine annab ettevõtetele ja töötajatele aega raskemate oludega harjuda," kirjutas Lepik blogis.

Tema sõnul kujuneb Eesti jaoks selle langustsükli kõige kriitilisemaks perioodiks ilmselt tänavuse aasta neljas kvartal ja järgmise aasta esimene kvartal. "Meie hinnangul on majanduskeskkonnas seis siis tänasest raskem. Kuid statistiliselt peaks tõenäoliseks, et sellest tänasest -16,6% näitajast suuremat miinust me selle tsükli käigus enam ei näe," märkis Lepik.