Kõikjalt leiab arvukalt sammsammulisi soovitusi, kuidas alustada investeerimist. Aga kuidas lõpetada? Sampolife põhjendab soovituste puudumist lihtsalt: "Me loodame, et inimesed ei lõpetagi lepinguid."
Selge, et pangal võivad olla erinevad eesmärgid kui kliendil. Seepärast ma oma laenupanga poole ei pöördu. Vaatan, mis tulud ja kulud on tulemas, mis on mu laenujääk ja likviidsete varade väärtus.
Kui igakuine töötasu kaob, tuleb agressiivselt vähendada kulusid ning leida uusi sissetulekuallikaid. Pean arvestama, et investeerida on mõtet, kui oodatav tootlus on suurem kui laenuintress. Minul see nii ei ole. Oma kodu tahan alles hoida. Lõpptulemusena läheb pangale lakooniline e-teade: soovin kolmekuulise etteteatamisega tagastada oma eluasemelaenu täies mahus.
Mis nüüd saab? Kõigepealt teen endale selgeks, mis fondid, aktsiad ja osakud mu portfellis on. Uurin, mis on nendest väljumise tasu (enamasti 1% väärtusest + vahel ka tehingutasu). Täpsustan, millise aja jooksul saan oma väärtpaberid müüa (tehingupäev + 3-5 tööpäeva) ja mis päeva hinda arvestatakse (see jäi natuke segaseks, aga mingi päev selle kolme kuni viie tööpäeva jooksul).
Edasi uurin, mis valuutas müügitulu kontole laekub (investeeringu valuutas) ja kuidas müümine tehniliselt käib (enamasti interneti teel). On veel üks "aga": minu investeeringud on võrreldes alginvesteeringuga kahjumis. Väärtpaberiinvesteeringutelt tuleb kasumi korral tasuda tulumaksu, aga kas kahjumi korral saab seda tasaarveldada töötasult makstud tulumaksuga või ainult tulevikus kasumiga müüdud investeeringutega.
Swedbank rõõmustab mind - tuludeklaratsioonis saab töötasudelt makstud tulumaksu oma fondiinvesteeringute deklareeritud kahjumi võrra tagasi. LHV kinnitusel aga tasaarveldatakse investeeringute kahjum ainult investeeringutelt teenitud kasumiga.
Selgitan maksu- ja tolliametist välja, et investeeringutelt saadud kahjumit ei saa tasaarveldada muude tululiikidega, see kahjum kandub edasi tulevastesse perioodidesse kolme aasta jooksul. Sel ajal saab investeeringutelt teenitud kahjumit tasaarveldada kasumiga.
Nüüd pean kolme kuu jooksul valima kehvadest päevadest parima oma fondiosakute müügiks. Kuidas müüa põhjast ja mitte kõige viletsamal päeval? LHV ütleb, et seda päeva täpselt valida ei saagi: "Kui juba müügiotsus on tehtud, siis võib lihtsalt müüa siis, kui fond on juba mingi perioodi jooksul tõusnud." Eriti turbulentseid piirkondi - Kesk-Aasia, Ida-Euroopa ja Hiina - soovitatakse veel hoida ja tuletatakse mulle meelde, et tegu oli 8-10aastase perspektiiviga investeeringuga. Mis teha - tööleping oli ka tähtajatu…
Müügipäeva valikul tuleb vaadata hindu ka tagasiulatuvalt. Kas väärtused on kasvavad-kahanevad-stabiilsed-väga muutlikud jne. Päevasiseselt pole vahet. Hakkan jälgima oma investeeringute hindu iga päev. Portfelli väärtus kõigub päev-päevalt tuhandetes kroonides ja langused teevad ärevaks. See on natuke nagu hasartmäng.
Nüüd, kui investeeringud müüdud, kuid kolm kuud pole veel täis, tuleb vaba raha targalt hoida. Kroonihoiuse intress on kordades suurem kui eurohoiuse oma, samas tuleb hinnata meie rahvusvaluuta väärtuse riski.
Mu kunagine ülemus ütles naiste kohta: sama oluline kui rünnakustrateegia, on tagasitõmbumise strateegia. Tundub, et see "tarkus" laieneb ka finantsinvesteeringutele - sama oluline, kui sisenemine, on ka väljumise strateegia. Ja selles sa oled üksi, tavaliselt sundseisus.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.