Läti poliitikud jätkavad nägelemist
kinnisvaramaksu kehtestamise ümber, mida IMFile ja Euroopa Komisjonile lubati
juba mullu detsembris Läti esimeses abilaenu kokkuleppesning uuesti juulis
allkirjastatud leppes, seades taas ohtu Läti abilaenu väljamaksed.
Nii kirjutab tänane ajaleht Biznes Baltija, viidates oma allikale Euroopa Komisjonis, kelle sõnul on rahandusvolinik Joaquin Almunial tekkinud tõsised kahtlused Läti valitsuse teovõime osas.
„Mulle teeb väga muret, et mitte kõik koalitsioonipoliitikud ei paista tunnistavad olukorra tõsidust ega ole valmis seda lahendama täie vastutustundega,“ ütles eile Läti rahandusminister Einars Repše valitsuskabineti erakorralisel istungil. „Sellest annavad tunnistust muuhulgas vastukäivad avaldused eluaseme kinnisvaramaksu üle: esmalt palutakse eelnõu esitada parlamendile põhjalikuks arutamiseks, siis aga loobutakse sellest täiesti,“ ütles Repše.
Läti valitsuse eilne erakorraline istung toimus president Valdis Zatlersi algatusel sel poolaastal juba teist korda, et nõuda valitsuselt aru struktuurireformide ja tuleva aasta eelarve üle.
Läti valitsusel tuleb eelarvedefitsiiti vähendada 500 miljoni lati ehk 11 miljardi Eesti krooni võrra. 90 miljonit latti sellest loodeti saada maksutõusude arvelt – kinnisvaramaksust eluhoonetele (eelnõu viimases redaktsioonis 0,2% katastrimaksumusest) ning tulumaksubaasi laiendamisest (dividendid, kapitalitulu). Nüüd on Läti Rahvapartei keeldunud kinnisvaramaksu toetamast.
„Kinnisvaramaksust loobumine võib kahtlemata saada takistuseks järgmise laenuosa väljamaksmisel,“ ütles lehele Euroopa Komisjoni allikas. „See on väga oluline punkt ning Euroopa Komisjon ja IMF ei pannud seda Läti riigiga sõlmitud kokkuleppesse mitte niisama,“ jätkas ta.
Juulis kandis Euroopa Komisjon Lätile viimase eraldisena üle 1,2 miljardit eurot ning augusti lõpul otsustas IMF Lätile välja maksta 195,2 miljonit euro suuruse laenuosa, mis algselt aprillis külmutati.
Järgmine IMFi missioon väisab Lätit oktoobris, et kontrollida abilaenu tingimuste täitmist.