Ehkki maks tooks kaasa magusate
karastusjookide kuni 50 protsendilise hinnatõusu, ülekaalulisuse vähenemise ja
tervishoiureformi läbiviimiseks tarvilikke lisamiljardeid riigikassasse, ei taha
tootjad sellest midagi kuulda.
Coca-Cola juht nimetas mõtet pööraseks ja president Obama kaalumist väärivaks, kirjutas täna New York Times. Idee on kehtestada üks USA sent lisamaksu suhkrurikaste karastusjookide, energiajookide, spordijookide, paljude mahlade ja jääteede, kuid mitte näiteks suhkruta dieetjookide untsilt (3.60 krooni liitrilt; 1 USA vedelikuunts on 29,5735 cm3).
Skeptikud viitavad asja elluviimise poliitilistele takistustele ja kahtlevad selle mõjus tarbijatele.
Grupi mainekate arstide, teadlaste ja poliitikute arvates oleks see aga tõhus vahend ülekaalulisuse vastu sarnaselt tubakamaksuga, mis on aidanud suitsetamist vähendada. Grupp, kuhu kuuluvad New Yorgi ja Arkansase osariigi tervishoiujuhid, rehkendas eile meditsiiniajakirjas avaldatud uurimiskokkuvõttes sent untsilt arvestades esimese aasta maksutuluks 14,9 miljardit dollarit (159 miljardit krooni).
Praegu 1.35 dollarit (14.37 krooni) maksev kaheliitrine limonaadipudel kallineks maksu arvelt 2.03 dollarile (21.60 krooni). Uurimuse järgi oleks sel tarbimisele ja ühtlasi üldrahvaliku rasvumisega kaasnevatele terviseohtudele oluline kahandav mõju. Ja kümneprotsendilise hinnatõusu tõttu väheneks karastusjookide tarbimine 8-10 protsenti.
„Maks sent untsilt tooks kaasa tõsiseid probleeme ja mõjuks Ameerika karastusjoogitööstuse müügile halvasti,“ kinnitas erialaajakirja Beverage Digest väljaandja John Sicher.
Arutelul Kongressis oleks ideel ees rasked tõkked, kuivõrd hulk kongresmene on avaldanud sellele tugevat vastuseisu ja väga vähesed on nõustunud seda vähemalt kaaluma.
Joogitootjad on järjekindlalt eitanud oma toodete osa ülekaalulisuse suurenemisel ja seda, et maks võiks seda muret vähendada. Tööstusharu esindajad on viidanud võimalusele maksu kehtestamisel selle jagamiseks suurtootjate poolt kogu oma tootevaliku vahel nii, et suhkrurikaste jookide ostjad ei peaks kandma kogu koormust.
„Pöörane,“ kommenteeris Coca-Cola juht Muhtar Kent maksumõtet Bloombergile, „ma pole kunagi näinud, et see töötaks, kui riik käsib inimesi, mida süüa ja juua. Kui see töötaks, oleks Nõukogude Liit endiselt olemas.“
Juunis lõid tootjad organisatsiooni Americans Aginst Food Taxes (ameeriklased toidukauba maksustamise vastu). Tootjate rahastatav liit nimetab end teadlike kodanike ühenduseks ja teeb tihedalt propagandat tele- ja lehereklaamides. Eelmise pühapäeva Washington Posti leheküljesuurune reklaam oli kujundatud avaliku kirjana Kongressile sõnumiga „Ärge maksustage meie toidupoe oste!“
Karastusjookide lisamaksu pooldaja, esindajatekoja liikme Bill Pascrell Jr.-i sõnul oli seal kõne all maksu lülitamine tervishoiureformi programmi, kuid liiga suurt vastuseisu tekitavana jäi see välja. „Ei paistnud, et meil oleks küllalt hääli,“ ütles ta.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”