Ajaleht: Swedbank bluffis oma emissiooniga

Mullu oktoobris välja kuulutatud esimese 12,4 miljardi Rootsi krooni suuruse emissiooni asemel soovinuks panga juhtkond kapitali täiendada 25-30 miljardi Rootsi krooni võrra, kirjutab leht. Plaan takerdus aga sellesse, et Swedbanki suurimal omanikul – Sparbanksstiftelserna, millele kuulus 23% panga aktsiatest – olid likviidsusprobleemid. See sundis emissiooni mahtu oluliselt kärpima.

„On tõsi, et algselt oli emissiooniplaan palju suurem. Kuid me sõltusime omanikest ja nende finantseerimisest,“ ütles Swedbanki kommunikatsioonijuht Thomas Backteman.

Selle info valguses on esimesele emissioonile järgnenud Swedbanki juhtide kinnitused, et pank lisakapitali ei vaja, eksitavad. Nii 2008. a oktoobris kui tänavu kevadel kinnitas panga nõukogu juht Carl Eric Stålberg, et pank ei vaja lisakapitali. Sama kinnitas aprillis panga uus juht Michael Wolf.

Märtsis, kui Swedbanki aktsia tegi mõõnarekordi, nõudis kindlustuskontsern Folksam Sparbankstiftrelserna’lt välja Swedbanki aktsiad, mis too oli pantinud miljardilaenu saamiseks. Sellega olid panga omanikeringis toimunud olulised muutused – peamine vastaline hiidemissioonile „mängust väljas“ ning 17. augustil teatas Swedbank, et korraldab teise emissiooni mahus 15 miljardit Rootsi krooni.

Kokku moodustavad kaks emissiooni 27,5 miljardit Rootsi krooni, mis vastab esialgsetele plaanidele.

Swedbanki algsete plaanide luhtumine on tähendanud pidevaid spekulatsioone selle üle, et Rootsi pangad vajavad lisakapitali, mida on kinnitanud ka IMF. Rootsi pankade probleemid on aga seadnud surve alla Rootsi krooni.