Järgmisel nädalal tuleb Lätti
Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsioon, et arutada majanduse olukorda ning
aidata Läti valitsusel kokku panna 2010. aasta eelarvet, vahendas Bloomberg.
Läti valitsuse praegune eelarvekava tulevaks aastaks ei täida IMFi ja teiste välisdoonoritega sõlmitud abilaenu tingimusi. IMF peaks oma järgmise hinnangu Läti kohta esitama novembris. Kevadel viis laenulepingu tingimustest hälbimine selleni, et IMF ajutiselt väljamaksed Lätile peatas.
Ka agentuur Moody’s hoiatas äsja, et ilma makse tõstmata – eelkõige käib vaidlus eluaseme kinnisvaramaksu ümber – ei suuda Läti eelarvedefitsiidi osas tulevaks aastaks võetud kohustusi täita.
Üksi kärbetele lootma jääda oleks võimalik ainult sel juhul, kui „majandusel läheks tuleval aastal arvatust paremini,“ ütles Moody’se vanemanalüütik Kenneth Orchard Bloombergile. „Seda ei saa välistada, kui seda aga ei juhtu, tuleb tõsta makse.“
Teises kvartalis kahanes Läti SKP 18,7%, mis oli rängim langus Euroopa Liidus Leedu SKP 20,2%se kukkumise järel. Valitsuse prognoosi järgi kahaneb Läti SKP tuleval aastal veel 4%.
Läti seadusandjad hääletasid 18. septembril kinnisvaramaksu tõstmise vastu. See aga oli üks IMFi ja Euroopa Komisjoniga sõlmitud laenulepingu tingimusi.
Poliitiline ebastabiilsus „teeb meile muret,“ ütles Orchard. Eelarves vajalikud kärped „on üüratud ja võimalikud üksnes poliitilise konsensuse korral“. „Poliitiline olukord on vajaliku kohanemise läbiviimiseks kõike muud kui ideaalne,“ jätkas ta.
Seotud lood
Rahvusvaluuta säilimiseks peab Läti täima
oma lubadused. Naaberiigis toimuv Eesti majandust pea peale aga ei pööra, märkis
rahandusminister Jürgen Ligi.
Tänases Kesk- ja Ida-Euroopa riikide
kommentaaris kirjutab Danske Bank, et Lätiga seotud riskid hakkavad taas
tähelepanu keskmesse tõusma pärast Rootsi rahandusministri Anders Borgi reedest
hoiatust Läti kreeditoride katkevast kannatusest Läti valitsuse suhtes.
Island, Ungari ja Läti, mis vajasid läinud
aasta sügisel rahvusvahelist abilaenu, on täna – aasta hiljem – toibumisest
alles kaugel, kirjutab reitinguagentuur Moody’s värskes analüüsis.
Nädalavahetusel avaldatud raportis kiidab
IMF, et fondi suured ning vähem rangete tingimustega abipaketid riikidele Lätist
Islandini on aidanud praeguses kriisis kõige hullema stsenaariumi nendes
riikides ära hoida.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.