Rahvusvaluuta säilimiseks peab Läti täima
oma lubadused. Naaberiigis toimuv Eesti majandust pea peale aga ei pööra, märkis
rahandusminister Jürgen Ligi.
Minister kinnitas intervjuus Dow Jones Newswires'ile, et Läti hädad Eesti poliitikat ei mõjuta, kirjutas The Wall Street Journal.
"Lätlased peavad tegema, mida nad lubasid. Me usume, et nad saavutavad eesmärgi. Kuid, mis iganes juhtub Lätis, see ei päästa midagi Eestis valla. Otsesed majanduslikud sidemed Eesti ja Läti vahel pole nii suured, kui arvatakse," rääkis Ligi.
Läti majandus, mis on vaevelnud kahaneva kogutoodangu ja välisinvesteeringute kadumise käes, on praegu 1990ndatest alates raskeimas majanduslanguses ning see on pannud surve ka latile.
Väiksema välislaenu koorma all olev Eesti plaanib hoida eelarvedefitsiidi 3% piires SKP-sse 2010. aastal ning loodab endiselt liituda eurotsooniga 2011. aastal.
Eesti seadustetegijad on prioriteediks võtnud eelarve stabiilsuse, ütles Ligi. "Hoida avaliku sektori kulud korras on meie esimene prioriteet, kuid praegu ei ole vaja eriti rohkemat teha eelarve osas," ütles ta.
11. augustil otsustas reitinguagentuur Standard Poor's (S P) alandada Eesti riigireitingut ühe astme võrra tasemelt A tasemele A-, reitingute väljavaade jäi negatiivseks.
Seotud lood
Swedbank ähvardab Lätis oma tegevust
koomale tõmmata, kui Läti läheb edasi oma plaaniga piirata kodulaenu võtnute
vastutus tagasiulatuvalt tagatisvara maksumusega, kirjutab Financial Times.
Järgmisel nädalal tuleb Lätti
Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsioon, et arutada majanduse olukorda ning
aidata Läti valitsusel kokku panna 2010. aasta eelarvet, vahendas Bloomberg.
Tänases Kesk- ja Ida-Euroopa riikide
kommentaaris kirjutab Danske Bank, et Lätiga seotud riskid hakkavad taas
tähelepanu keskmesse tõusma pärast Rootsi rahandusministri Anders Borgi reedest
hoiatust Läti kreeditoride katkevast kannatusest Läti valitsuse suhtes.
Rootsi krooni kurss kukkus euro vastu, kuna
Rootsi peaministri Fredrik Reinfeldti sõnul valitseb Läti majanduses suur
tasakaalustamatus – turuosalised tõlgendasid seda, et Rootsi pangad
kaotavad oma investeeringutelt Balti riikidesse raha.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.