Kolmapäeval andsid Swedbanki esindajad
mõista, et nad arutavad pensionifondi klientidele kahju korvamist. Endine Eesti
Panga nõukogu esimees Mart Sõrg ütles, et Swedbank käituks siis aumehena. Tema
hinnangul on pank keerulises olukorras just seetõttu, et pensionifondide kaotus
tuli grupi sees tehtud investeeringutest. Seetõttu on ka panga vastutus suurem.
Häid lahendusi pole Swedbankile jäänud. Kui nad nüüd peaksid ütlema, et me jõudsime arutelude tulemusel veendumusele, et pole eksinud ja ikka ei hüvita, siis ärritaksid nad kliente uuesti.
Võimalik, et see kompensatsiooni maksmise kaalumise teade oli mõeldud oktoobri üleelamiseks. Novembris ei saa enam pensionifondi vahetada. Andes hüvitamise lootust, võivad kliendid jääda ootama. Novembris saavad pettunud kliendid ainult peatada oma maksed aastaks Swedbanki fondidesse ja lahkumise aasta võrra edasi lükata.
Äripäeva andmetel on ühe variandina kaalutud võimalust kompenseerida Private Debt Fondi allahindlus ainult kõige konservatiivsema ehk K1 pensionifondi klientidele. Panga jaoks oleks see ahvatlev, sest läheks maksma ainult 5 miljonit krooni. Selles fondis oli PDFi osakuid kõige vähem.
Selline otsus vihastaks aga K2 ja K3 kliente, keda arvuliselt on jällegi rohkem. See oleks antud olukorras kõige halvem lahendus, sest nii tunnistaks pank natukene enda eksimust ja kogu skandaal saaks uut hoogu.
Kõige kasulikum oleks ikkagi kahjud hüvitada. See läheks Swedbankile maksma umbes 50 miljonit krooni. See on väike summa võrreldes näiteks Hansapanga nime vahetamisega Swedbanki vastu, mis läks pangale maksma 156 miljonit krooni. Nüüd on oht, et see investeering lendab vastu taevast.