Reval Crediti saneerimine kuivataks Swedi fondi nõude kokku

Ligi 20 miljoni kroonisest nõudest, mille all on kinni Swedbanki Private Debt Fondi investorite raha, võib seega saneerimiskava kinnitamisel järele jääda vaid 6 miljonit.

"AS-i Swedbank Investeerimisfondid põhinõue summas 18 mln krooni ja kõrvalnõue summas 1,4 mln, kokku summas 19,6 mln krooni. Nõue on tagatud AS-i Reval Credit laenulepingutest tulenevate nõudeõigusega, aktsiapant AS-i Reval Credit aktsiatele ja Martin Kruusvalli käendus summas 2 mln krooni. Põhinõuet vähendatakse kuni 70% ja tasumata intressisummat vähendatakse kuni 70%, kokku vähendatakse nõuet kuni summani 5,9 mln krooni," on kirjas saneerimiskavas.

Panga nõuet kava järgi seevastu ei vähendata:

"AS-i Swedbank nõue kokku summas 28 mln krooni, mis on tagatud hüpoteekidega laenusaajate varale AS Swedbank kasuks. Kokkuleppe raames põhisummat ja intressi ei vähendata, vaid pikendatakse tagasimakse aega kuni AS-i Swedbank vahendite arvel väljastatud ja AS-i Reval Credit nimel sõlmitud laenulepingute lõppemise tähtajani või sundtäitmise lõppemiseni."

Kavast selgub veel, et Reval Crediti võlausaldajate hulka kuulub ka Skype'i asutajate ettevõte Ambient Sound Investments, kelle nõue ulatub üle 15 miljoni krooni, ent saneerimisel väheneks ka see nõue kuni 70 protsenti.

Oktoobri alguses otsustas kohus Reval Crediti saneerimiskava mitte kinnitada, kuid uue omanikfirma esindaja Marko Kalev ütles eile Äripäevale, et kavatseb ostuse vaidlustada ja saneerimist jätkata.

Järgneb Hannes Rummi kirjutis tema ajaveebist:

"Tänane Äripäev kirjutab tänuväärselt sellest, kuidas AS Swedbank käitus kiirlaenufirma Reval Credit rahastamisel, laenates pangaomanike raha "pliks-plaks ja raha tuleb" äriks hüpoteegitagatisel ning Swedbanki pensionifondi osanike raha ilma korraliku tagatiseta.

Swedbanki tegevusest annab täpse ülevaate minu käsutuses olev Harju maakohtu kohtuniku Mare Kõlvarti kohtuotsus 8. oktoobrist 2009. See on avalik dokument ning sain selle koopia ühe asjaosalise käest pärast kohtuotsuse väljakuulutamist kohe esimese päringu peale.

Kohtunik jätab otsuses AS Reval Crediti saneerimisavalduse kinnitamata, kuid toob must-valgel välja saneerimiskavas kokku lepitud tingimused. Tsiteerin seda 12 lehekülje pikkust dokumenti järgnevalt valikuliselt, kuid täpselt:

"Saneerimiskava sisaldab võlausaldajate nõude suurusi ja ümberkujundamise kokkulepete kirjeldusi SanS paragrahv 45 lg 3 kohaselt. Nõudeid käsitletakse suuruses seisuga 01.07.2009.a., nõuete osas puuduvad AS-i Reval Credit poolt vastuväited.

1) AS-i Swedbank nõue kokku summas 28 052 977,42 krooni, mis on tagatud hüpoteekidega laenusaajate varale AS Swedbank kasuks. Kokkuleppe raames põhisummat ja intressi ei vähendata, vaid pikendatakse tagasimakse aega kuni AS-i Swedbank vahendite arvel väljastatud ja AS-i Reval Credit nimel sõlmitud laenulepingute lõppemise tähtajani või sundtäitmise lõppemiseni.

2) AS-i Swedbank Investeerimisfondid põhinõue summas 18 180 000,00 krooni ja kõrvalnõue summas 1 438 515,00 kokku summas 19 618 515,00 krooni, nõue on tagatud AS-i Reval Credit laenulepingutest tulenevate nõudeõigusega, aktsiapant AS-i Reval Credit aktsiatele ja Martin Kruusvalli käendus summas 2 000 000,00 krooni. Põhinõuet vähendatakse kuni 70% ja tasumata intressisummat vähendatakse kuni 70%, kokku vähendatakse nõuet kuni summani 5 885 544,00 krooni. Saneerimise kinnitamisel Harju Maakohtu poolt arvestatakse intressi tasumata kohustustelt kuni 5% aastas, viiviseid ja trahve mitte.

3) Ambient Sounds Investments OÜ nõue summas 15 403 098,14 krooni, mis on osaliselt tagatud hüpoteegiga AS-i Reval Credit kinnisvarale. Hüpoteegiga koormatud vara väärtuseks hindab AS Reval Credit umbes 4 000 000,00 krooni. Saadavate rahaliste vahendite alusel kustutatakse kõrvalnõue ja siis põhinõue, mis oli hüpoteegiga tagatud. Ülejäänud nõue jääb tagamata nõudeks. Tagamata põhinõuet vähendatakse kuni 70% ja tasumata kõrvalnõuet kuni 70%. Arvestusega, et vara väärtus on 4 000 000,00 krooni, kujuneb nõudeks 3 420 929,00 krooni.

4) Kartafone OÜ nõue /.../

5) AS Swedbank Liising nõue summas 668 692,64 krooni, nõue on tagatud väljaostetava varaga. Põhinõuet ega intressi ei vähendata. Tagastamise tähtaega pikendatakse kuni AS Swedbank Liising vahendite arvel väljastatud ja AS-i Reval Credit nimel sõlmitud liisinglepingute lõppemise tähtajani või sundtäitmise lõpetamiseni. /.../

Kokku on esitatud nõudeid seisuga 01.07.2009.a. 68 946 603,00 miljonit krooni, ümberkujundatud nõuete summa on 40 285 213,00 krooni. Võlausaldajaid gruppidesse ei jaotata. /.../"

Kokku on kiirlaenufirmale nõudeid esitatud 22, eeliskohtlemise osaks saavad ainult AS-i Swedbank ja AS-i Swedbank Liising nõuded, mille põhinõuet ega intressi ei vähendata. Kõik teised võlausaldajad, kaasa arvatud Swedbanki pensionifondide osakud, peavad leppima suure osa investeeringu kaotamisega. Sellise kokkuleppega olid algselt nõus ka Swedbanki esindajad, kes dokumendis kinnitavad:

"Võlausaldajate vastuväited

1. Swedank AS-i seisukohad toetamisel: Swedbank AS hääletab AS-i Reval Credit saneerimiskava poolt, kuid üksnes tingimusel, et erinevalt täiendatud ja muudetud saneerimiskava projektis sätestatud ümberkujundamise tingimuste kokkuleppe kirjeldusele /.../"

On selge, et kohtunikul ja saneerimisnõustajal tuleb tagantjärgi lähtuda ainult seaduste kohaldamisega juhul, kus kapitali omanik on üht osa oma investeeringutest kaitsnud paremini kui teist osa. Seetõttu on mõistetav Swedbanki otsese investeeringute eelistamine saneerimismenetluses Swedbanki pensionifondi osanike investeeringutele.

Ent siinkohal tekib õigustatud küsimus finantsinspektsioonile, kas sellise panga käitumise vastu tunti huvi ainult tagantjärele 2009. aastal või ka ennetavalt neil aastatel, mil Eesti suurim pensionisäästude hoiustaja Swedbank investeeris neile usaldatud raha kiirlaenufirmasse ilma usaldusväärsete tagatisteta?

Kui finantsinspektsioon hakkas kahtlasi ning konfliktikahtlusega investeeringuid uurima alles tänavu masu ajal, siis tekib küsimus, kas finantsinspektsioon ei käitu nagu tuletõrjebrigaad, mis süttinud maja asemel valab veega üle söestunud tukke. Finantsinspektsioonil on selge kohustus pidevalt kontrollida nii Swedbanki kui Reval Crediti nagu ka kõigi nende haldusalas tegutsevate finantsettevõtete tegevust."