Swed põletas pensioniraha kuumal ajal

Eelmise aasta teises pooles kasvas rämpsvõlakirju täis Swedbanki Private Debt fondi maht Swedi pensionifondides 158 miljonilt 307 miljonile kroonile.

Miks Swedbank duubeldas veel eelmise aasta teisel poolel riskantsesse võlakirjafondi minevat peansionikogujate raha? Kas kellelegi tõtati pensionirahaga appi või päästis Swedbank iseenda nahka? Swedbank väidab, et tegemist oli globaalsete riskide maandamisega.

"Pärast Lehmani pankrotistumist eskaleerunud finantskriisi oli investeerimismaailm pea peale pööratud. Mullu oktoobris vähendasime globaalsete ja meie hinnangul riskantsete fondide osalusi, hinnates investeeringuid Private Debt Fondi ehk Baltimaadega seotud instrumentidesse tol hetkel vähem riskantseks," põhjendas Swedbanki investeerimisfondide juhatuse esimehe kt Jelena Fedotova.

"Nüüd, aasta hiljem, võib öelda, et globaalse finantskriisi mõju Baltimaade majandusele tõstis siinsete investeeringute riskitaseme prognoositust oluliselt kõrgemaks," nentis Fedotova.

Sellega Swedbanki põhjendus piirdubki.

Alates aasta algusest on Private Debt Fondi väärtus sulanud ligi 40 protsenti, mis enam kui 300 000 Swedbanki fondi valinud pensionikoguja jaoks tähendab umbes saja miljoni krooni kaotamist. Kaotus võinuks olla poole väiksem, kui Swedbank poleks veel eelmise aasta teisel poolel rämpsfondi osakaalu pensionifondides kahekordistanud.

Fedotova lausus, et pensionifondide kaotus pole sugugi märkimisväärne. "Teise samba pensionifondides on Private Debt Fondi osakaal 3-5 protsenti ning fondi allahindamine pensionifondidele olulist mõju ei avalda," teatas Fedotova. Samas on just 3-5protsendised investeeringud pensionifondides mahult ühed suuremad. Enamik investeeringuid ei ulatu ühe protsendinigi.

Finantsinspektsioon teatas, et neil on vara teemat kommenteerida, kuid kinnitas, et inspektsioon uurib võimalikku huvide konflikti Swedbanki fondides.

"Riskide võtmine ja maandamine on fondijuhi igapäevane töö ja siin võivad tekkida võimalikud huvide konfliktid, mida inspektsioon analüüsib ning viib vajadusel läbi menetlusi," sõnas finantsinspektsiooni juht Raul Malmstein. Ta nentis aga, et taolised menetlused on väga mahukad ja aeganõudvad ning jooksvalt ei saa neid kommenteerida.

Küsimusele, kas Swedbank peaks pensioniklientidele tekitatud kahju korvama, vastas Malmstein, et inspektsioon saab kahju hüvitamist nõuda ainult siis, kui investeering on olnud vastuolus õigusakti või fondi tingimustega.

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et arvatavasti kuuleb ta Private Debt Fondi teemast lähemalt finantsinspektsiooni nõukogus.

Private Debt reklaamib ka praegu enda minimaalset riskitaset

Fond sobib investorile, kes ei ole valmis võtma aktsiainvesteeringutega seotud riski, kuid soovib paremat tootlust minimaalse riskitasemega võlainstrumentidest.

Nii on kirjas Swedbanki kodulehel järsult väärtust kaotanud võlakirjafondi Private Debt tutvustuseks.

Otsuste langetamise kohta kirjutab Swedbank, et Private Debt Fondi investeerimisotsuste tegemise peamiseks kriteeriumiks on ettevõtete krediidianalüüs, mille fond teeb iga emitendi ja iga emissiooni kohta eraldi. Fond loob täiendavat lisaväärtust emissioonide struktureerimises osalemise ning järelturu tekitamise kaudu.

Üks küsimusKas ja millisel juhul kaalub Swedbank pensionifondide osakuomanikele kompenseerida Private Debt Fondist saadud kahju?

Priit Perens

Swedbank Eesti juht

Suhtume meile investeeritud pensionivaradesse täie vastutustundega.

Oleme valmis kahjud kompenseerima juhtudel, mil pank on rikkunud kliendiga sõlmitud lepingu tingimusi. Arvestades investeerimise olemuslikku seost riskidega, ei laiene see põhimõte väärtpaberite hinnalanguse kompenseerimisele seoses investeerimiskeskkonna muutustega.