Rootsi FI: Baltimaadest pankadele suurim risk

„Balti riikidele antud laenud on aga jätkuvalt regioonis tegutsevatele Rootsi pankadele suurim risk,“ nendib inspektsioon. „Endiselt valitseb suur teadmatus, kui suureks laenukahjumid majanduslanguse tagajärjel kasvada võivad.“ Praeguseks on nelja suurpanga laenukahjumid 2009. a 20 miljardit Rootsi krooni ning turg eeldab teist niipalju, enne kui nivood jälle normaliseeruvad, seisab hinnangus.

Finantsinspektsioon on analüüsinud Rootsi nelja suurpanga Swedbanki, SEB, Nordea ja Handelsbankeni toimetulekuvõimet kahe erineva stsenaariumi korral, millest üks on n.ö konservatiivne baasstsenaarium ja teine olukord, kus Lääne-Euroopa majandus niipea ei toibu, majanduslangus Balti riikides jätkub ning laenukahjumid tulevad suured.

„Balti riikidesse antud laenud ei ohusta Rootsi pankade maksevõimet. Küll aga võib uus turbulents piirkonnas muuta Rootsi pankadel raskemaks enda finantseerimise,“ märgib inspektsioon.

Põhistsenaariumi järgi suudavad pangad minimaalsed kapitalinõuded täita kopsaka marginaaliga ning Tier 1 kapitali suhtarv ei lange üheski pangas alla 12%. Selle stsenaariumi juures manitseb Rootsi finantsinspektsioon aga ettevaatlikkusele – hinnang on küll konservatiivne, kuid tegelik majandusolukord võib siin aluseks võetud stsenaariumist halvemaks kujuneda ning laenukahjumid suuremad tulla. Ent samas võib minna ka vastupidi.

Teise stsenaariumi järgi tulevad laenukahjumid väga suured. Siia on sisse rehkendatud ka devalveerimine ühes või mitmes riigis. Rootsi finantsinspektsioon märgib, et peab seda stsenaariumi ebatõenäoliseks, kuid samas ei saa seda ka välistada.

Ka selle stsenaariumi järgi on kõigil pankadel praegu piisavad puhvrid minimaalsete kapitalinõuete täitmiseks. Pangad on hästi kapitaliseeritud ja tulud laekuvad hästi, märgib inspektsioon. Devalveerimise kohta kirjutab inspektsioon, et pankade laenukahjumid tulevad kokku enam-vähem sama suured nii devalveerimise kui n.ö sisemise devalveerimise korral (palkade alanemine, eelarvekärped). Buumi ajal paisunud defitsiitidest tuleb aga Balti riikides lahti saada.

Finantsinspektsioon jääb oma kevadise hinnangu juurde, et praeguses olukorras ei ole Rootsi suurpankadel vaja oma kapitalibaasi täiendavalt tugevdada.

Hinnangus sellele, kuidas laenukahjumid ajas jaotuvad, märgib Rootsi finantsinspektsioon, et majanduskonjunktuur sai põhjast läbi 2009. a esimeses kvartalis. Enamikel turgudel jõuavad laenukahjumid tipust läbi aastavahetuse 2009/2010 ümber.

Varem on eeldatud, et haripunkt võiks olla 2010. a keskpaik, kuid selle aasta kolmas kvartal näitas, et mitmetes valdkondades on laenukahjumid juba hakanud vähenema.

Mis puudutab uusi laene, siis on Balti riikides, Ukrainas ja mujal Ida-Euroopas, kus Rootsi suurpangad tegutsevad, väljavaated kehvad. Kumbki stsenaarium ei näe näiteks SEB ja Swedbanki puhul ette laenude kasvu. Inspektsioon märgib, et viimase kolme kvartaliga on Rootsi suurpankade laenuportfell Balti riikides vähenenud 70 miljardi Rootsi krooni võrra. Selle on tinginud nii ettevaatlikum uute laenude väljastamine, vanade laenude tagasimaksmine kui laenukahjumite mahakandmised. Kokku oli Rootsi suurpankade laenuportfell 2009. a kolmandas kvartalis ca 400 miljardit Rootsi krooni.

Finantsinspektsiooni analüüs on tehtud kolmeaastase perspektiiviga – 2009. a neljandast kvartalist aastani 2012. Põhistsenaariumi järgi küünivad nelja suurpanga laenukahjumid selle perioodi jooksul kokku 175 miljardile Rootsi kroonile. Perioodi tulud on prognoosi järgi 325 miljardit Rootsi krooni – nii saaksid pangad ühiselt vaadatuna jätkuvalt kasumit. Vaid Swedbank oleks 2010. a selle stsenaariumi järgi kahjumis – põhjuseks suured laenukahjumid Balti riikides ja Ukrainas.

Teise stsenaariumi järgi küünivad laenukahjumid 340 miljardile Rootsi kroonile. Ka sellisel juhul tulevad pangad kapitalinõuetega toime. Eeldusel, et selle stsenaariumi järgi tekib rohkem probleeme eluasemelaenude sektoris, kannataksid enam Swedbank ja Handelsbanken.