Riigikogu lõpetas kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse eelnõu esimese lugemise, millega soovitakse riigiteenistujate palk lahti siduda keskmisest palgast, teatas riigikogu pressitalitus.
Algatajate poolt ettekandega esinenud Riigikogu liige Ain Seppik tõi esile peamised põhjused, miks antud eelnõu algatati. Tema sõnul on uus palgakorraldus senisest läbipaistvam ja lihtsam. Põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde andis ülevaate eelnõu menetlemisest komisjonis.
Eelnõu reguleerib kõrgematele riigiteenijatele palga määramist ja maksmist ning on välja töötatud lähtuvalt vajadusest korrastada kõrgemate riigiteenijate palgasüsteemi. Sätestatakse kõrgeim palgamäär, mis on aluseks loetelus esitatud riigiteenijate ametipalkade määramisel. Eelnõu kohaselt on Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe, peaministri ja riigikohtu esimehe ametipalga koefitsient 1,0 ning Riigikogu liikmel 0,65.
Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 14. detsember. Eelnõu teine ja kolmas lugemine on kavas järgmisel nädalal.
Seotud lood
Eelnõu järgi hakkab riigikogu liikme tasu olema 65% presidendi palgast. Uue nädala alguses peaks selguma, kui suureks kujuneb presidendi palk. Kuid riigikogu liikmed otsustasid veel enne selle paikapanemist enda palka tõsta.
Ülehomme läheb esimesele lugemisele riigi kõrgemate ametiisikute palkade seaduse eelnõu, mille järgi võidakse palgad lahti siduda keskmisest sissetulekust.
Riigikogu liikme palga tõstmine ei too endaga kaasa senisest paremat parlamenti, vaid pigem vastupidi, ütles ajakirjanik Kalle Muuli raadiosaates.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.