Riigilõivuseadus kuulutati kehtetuks osas, milles nähakse ette kohustus tasuda hooneühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse tunnustamise miljonikrooniselt hagilt riigilõivu 75 000 krooni. "Tegemist on pretsedenti loova otsusega, mis oluliselt lihtsustab kohtusse pöördumist," kommenteerisid riigikohtu otsust advokaadibüroo Sorainen nõunik Allar Jõks ja partner Carri Ginter.
Tänavu jaanuarist muutus kohtusse pöördumine mitu korda kallimaks. "Lõivude tõstmise idee oli, et inimesed peaksid kohtuskäimise ise kinni maksma. Varjatud eesmärgina soov riigikassat raskel ajal täiendada," lisasid nad.
Riigilõivude tõstmisega kaasnes olukord, kus Soraineni büroo rahvusvahelised kliendid Eestis kehtivatest hindadest kuuldes teatasid, et neil on odavam hageda teistes Euroopa riikides.
Jõks ja Ginter rõhutasid, et kohtumõistmine on üks riigi tuumikfunktsioone, mille kulude asetamine täiel määral kohtussepöördujate rahakotile pole õigustatud. "Riigilõivu suurus peaks olema piisav, et vältida liigseid ja põhjendamatuid kaebusi ja hagisid, kuid seadusandja ei tohiks luua lõivude kehtestamisega olukorda, kus välistatakse ka kaheldavate või vaieldavate kaebuste ja hagide esitamine," märkisid nad.
Liiga kõrged riigilõivud muudavad põhiseadusliku õiguse kohtusse pöörduda illusoorseks, lisasid Jõks ja Ginter.
Endine õiguskantsler Jõks kinnitas, et eilse otsusega rõhutas riigikohus ühemõtteliselt, et kohtusse pöördumise riigilõivude tõstmine kätkeb ohtu õiguskaitse kättesaadavusele. "Kui lõivu suurus ei võimalda isikul oma õigusi kohtus realiseerida, on tegu ebaproportsionaalse ja põhiseadusvastase riigilõivuga," ütles ta.
Jõks avaldas lootust, et justiitsministeerium loobub edaspidi katsetest panna kogu õigusemõistmise kulud kohtussepöörduja peale.
Seotud lood
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.