• OMX Baltic−0,03%283,88
  • OMX Riga−0,14%875,73
  • OMX Tallinn0,51%1 790,88
  • OMX Vilnius0,33%1 121,49
  • S&P 5001%5 996,66
  • DOW 300,78%43 487,83
  • Nasdaq 1,51%19 630,2
  • FTSE 1001,35%8 505,22
  • Nikkei 225−0,31%38 451,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%105,26
  • OMX Baltic−0,03%283,88
  • OMX Riga−0,14%875,73
  • OMX Tallinn0,51%1 790,88
  • OMX Vilnius0,33%1 121,49
  • S&P 5001%5 996,66
  • DOW 300,78%43 487,83
  • Nasdaq 1,51%19 630,2
  • FTSE 1001,35%8 505,22
  • Nikkei 225−0,31%38 451,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%105,26
  • 16.12.09, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rikaste TOP: Jõukaim diskor Teet Saarepera

Saareperaga seostatud firmal õnnestus riigilt sisuliselt riigifirma enda rahaga osta Eesti suurim laokompleks Riigiressursside Keskus.
Huvitav on see, et Riigiressursside Keskuse erastajad üritasid end aastaid erinevate finantsskeemide abil varjata. Seetõttu pole Saarepera ka varem Äripäeva rikaste tabelisse sattunud ning meil pole ka praegu täit kindlust, kas kogu Saarepera nime taga olev vara kuulub ikkagi täielikult talle.
Tuginesime USA registrist pärit andmetele, sest Eesti äriregistri järgi on Estonian Capitali omanikuks USAs Nevadas registreeritud riiulifirma REC Incorporated. Kui USA registris olevaid andmeid uskuda, siis on Saarepera omakorda selle ettevõtte omanik. Aga ta on märkinud end ka firma tegevjuhiks, finantsjuhiks, sekretäriks.
Sel aastal kustutas Saareperaga seotud firma ka võla riigi ees, sest tasutud sai viimane järelmaksusumma Riigiressursside Keskuse ostu eest.
Kokku teenis riik erastamisega 35 miljonit krooni, kusjuures ostja sai võimaluse see summa tasuda kümne aasta jooksul. Praegu võib tollane tehing tunduda soodne, sest majandusbuum on aidanud kergitada ka riigile kunagi kuulunud laokompleksi väärtust.
Kümme aastat tagasi pidasid aga mitmed äriliidrid keskuse ostmist 35 miljoni krooni eest liiga riskantseks. Näiteks olid keskuse erastamisest huvitatud Mati Tusov, kes osales konkursil koos LHVga ja Hansapanga asutajate sekka kuulunud Andres Saame ning Heldur Meerits, kelle partneriks oli ehitusettevõtja Jaanus Otsa. Lisaks veel kinnisvarabüroo Uus Maa ja mõned vähemtuntud ettevõtjad.
Nende kõigi pakkumine oli aga toona omanikke varjanud ja erastamiskonkursi võitnud Trade & Investi pakkumisega võrreldes veelgi madalam.
Erastamiskonkurss tekitas vaidlusi ja kahtlustusi erastamist kureerinud poliitikute ning ametnike kokkumängus võitjaga. Vihjati võitja headele sidemetele Isamaa poliitikutega.
Kahtluste põhjuseks oli see, et esialgu nõuti konkursil osalejatelt pangagarantiid, kuid pärast konkursi võitmist taotles võitja pangagarantii asendamist hüpoteegiga. Sellega ka erastamisagentuur nõustus. Hüpoteek seati aga kinnistule, mille konkursi võitja oli pool aastat varem samuti erastamisagentuurilt soodsalt ostnud.
Uurisime ka neid vihjeid võimalikust kokkumängust ja ka selle kohta, et tegelikult on Riigiressursside Keskuse omanikke rohkem kui ainult Saarepera. Kinnitust taoliste väidete paikapidamisele me aga ei saanud. Ja seetõttu oleme rikaste TOPi koostamisel Eesti suurima laokompleksi ainuomanikuks pidanudki ainsana Saareperat.
Sarnaselt paljude rikaste edetabeli eesotsas olevate ettevõtjatega, ei soovi ka Saarepera enda tegemistest meedias rääkida. Eesti Ekspressi andmetel pani ta äridele aluse Eesti taasiseseisvumise järel jäätise impordiga Lätist, sest lõunanaabrite juures oli jäätis neli korda odavam. Nüüd kuulub tema ettevõttele Eestis maad kokku ligi ruutkilomeeter ning laopinda 15 hektarit. Võrdluseks - Tallinnas asuva Ülemiste keskuse kogupind on 5 hektarit.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.12.24, 12:49
Tarkvaraarendaja Merada: turvanõrkusi tuleks otsida vähemalt kord kuus
Tarkvaraarendajale Merada on turvalisuse tagamine ühtviisi oluline nii uue tarkvara kirjutamisel kui ka küberrünnaku ohu minimeerimisel oma ettevõttele. Viimase jaoks tehakse koostöös Teliaga regulaarselt turvanõrkuste kontrolli.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele