Tark raha jookseb Hollandisse

Viimase kolme aasta jooksul on välismaalt Eestisse tehtud otseinvesteeringute maht kosunud värskelt avaldatud keskpanga numbrite kohaselt ligi 18 miljardi krooni võrra. Mõtlemapanev on fakt, et enam kui poole juurdekasvust on andnud Holland, mille otseinvesteeringud Eestisse ulatusid septembrikuu lõpus juba 15,2 miljardi kroonini. Kui alates 2006. aasta sügisest on välisriikide investeeringud Eestisse kasvanud kõigest kümnendiku võrra, siis Hollandi suunalt on kasv olnud koguni kolmekordne.

Teistest riikidest märkimisväärselt kiirema tempoga on meile viimastel aastatel välisraha tulnud ka Maltalt, Singapurist, Küproselt, Luksemburgist ja ka Hollandi Antillidelt.

Miks küll ometi riik, mille pindala jääb alla isegi pisikesele Eestile ning mis on meist ligi kolme lennutunni kaugusel, meist niivõrd huvitatud on?

Aus vastus on, et ega põhjuseid tegelikult väga ei olegi.

Majandus- ja investeerimisspetsialistide sõnul peitub vastus selles, et Hollandisse on viimasel ajal jooksnud kapital kokku tänu ettevõtjasõbralikule maksukeskkonnale, mille poolest pole Eesti suutnud end viimastel aastatel enam silma paista.

PricewaterhouseCoopersi maksuosakonna juht Villi Tõntson tunnistab, et kui 90ndate alguses tegi Eesti kiireid ja olulisi samme maksunduse reformimisel, siis nüüd oleme ennast paigutanud pigem stabiilsete heaoluriikide kui kiiresti arenevate "tiigrite" sekka.

"Äriühingute maksusüsteemi reklaamimisel oleme ehk liigselt keskendunud vaid juriidilise isiku tulumaksule, kuid samas tuleks vaadata äriühingutele rakenduvaid makse laiemalt, sealhulgas pöörata suuremat tähelepanu äriühingu maksukoormust mõjutavatele tööjõumaksudele," soovitab maksukonsultant.

Tõntsoni sõnul on viimaste aastate jooksul valitsenud maailmas selge suundumus äriühingute maksukoormuse vähendamisele ja lihtsustamisele ning ligi pooled maailma riikidest on viimase nelja aasta jooksul muutnud oma maksukeskkonda ettevõtjasõbralikumaks.

Näiteks just seetõttu on USA ja Aasia ettevõtted hakanud Hollandit kasutama väravana Euroopasse.

Eesti riigile peaks kõige rohkem muret tekitama fakt, et lisaks välisfirmadele on viimastel aastatel ka mitmed Eesti ettevõtted hakanud end registreerima Hollandisse ning suunanud sellega oma maksurahast riigist välja.

"Oleme jõudnud olukorda, kus rahvusvaheliste investeeringute tegemisel on Eesti valdusfirma kasutamine üha mõttetum," tunnistab IPC Investments Groupi partner Indrek Elhi.

Investeerimisfirma on alates 2006. aastast teinud Rumeeniasse mitmeid investeeringuid. Esimeses laines kaasati Eestist kokku üle 80 investori, kelleks olid eeskätt suuremate pankade privaatpanganduse kliendid, pensionifondid ning eraisikud. Nende eestimaalaste raha kogusummas 4,6 miljonit eurot investeeriti Rumeenia kinnisvarasse Hollandi kaudu.

"Loomulikult eelistaksime Hollandi asemel hoida oma valdusettevõtet Eestis, kui maksuregulatsioon seda vähegi soodustaks. Paraku on täna olukord vastupidine," rääkis Elhi.

"Iga kord, kui oma Hollandi trustoffice'ist (korporatiivteenuse pakkujad - toim) teenuste kohta arve saame, tuleb nukker tunne peale - palju parema meelega maksaks selliseid arveid Eesti teenusepakkujatele," tunnistas Elhi.

Otsus investeeringud Hollandi kaudu teha sündis koostöös maksunõustajatega tuntud rahvusvahelisest audiitorettevõttest. Argumente selleks ei tulnud Elhi sõnul just tikutulega otsida - Hollandi kasuks räägivad nii soodsad seadused, ELi liikmelisus kui ka riigi läbipaistvus. Eelmisel aastal müüs IPC Rumeenias kasumiga maha ühe kinnisvarainvesteeringu, mida tänu Rumeenia ja Hollandi vahel sõlmitud maksulepingule ei maksustatud. Vastavalt Hollandi maksuseadusele ei maksustatud Hollandis teenitud kasumit ega ka vastavate dividendide väljamaksmist.

Redgate Capital juhtiv partner Veikko Maripuu kinnitab, et Holland on üha aktiivsemalt kasutatav maksukeskkond, seda eriti investeerimisfirmade ja kinnisvarasektori puhul. "Kui rääkida kinnisvarainvesteeringutest, siis teatud struktuure on tõesti üsna efektiivne Hollandi kaudu üles ehitada. Isegi kui kinnisvara on siinsamas Eestis või teistes Balti riikides, on Hollandi kaudu võimalik maksuefektiivselt väga kenasti toimetada. See on täiesti legaalne ja aktsepteeritud vorm ning Holland on osanud päris hästi oma positsiooni ära kasutada," tunnistab investeerimisspetsialist.

Majandusminister Juhan Partsi sõnul on maksusüsteem Eesti jaoks tõsine järelemõtlemise koht - eelistasid ju buumiajal paljud Eesti ettevõtted väga lihtsatel põhjustel Läti kaudu äri ajada.

"See on kurioosne, et me ei suuda teha sellist maksusüsteemi, mis oleks enam-vähem atraktiivne, et investeeritaks kas Eestisse või Eesti kaudu Euroopa Liitu," ütles Parts, kelle sõnul ei saa muidugi kohe unistada Hollandi tasemest. "Aga me peaksime suutma ikkagi konkureerida ja olla atraktiivsed, muutumata sealjuures nn maksuvabaks piirkonnaks."

Parts rõhutas, et investeerijatel pole midagi selle vastu, et osa oma kasumist maksudena asukohariigile anda, kuid vastu tahetakse kindlust, et asjad selles riigis, sealhulgas maksusüsteem, on stabiilne ja toimiv. Selleni ei ole aga võimalik jõuda üleöö. "Alustuseks tuleb teada, mida me täpselt saavutada tahame, ning lasta nendel ideedel valmis küpseda. Praegu on tõepoolest tarvis uuesti mõelda, kas ja kuidas meie maksusüsteem uusi investeeringuid ligi meelitab," tunnistab majandusminister.

Audiitor- ja konsultatsioonifirma Ernst & Young hollandlasest partner Marco Groen arvab, et Eestil aitab atraktiivsemate riikide maksustrateegiaid üle võtta majanduse kiire kohandumine. Samas hoiatab maksuspetsialist, et meil on väga raske muuta oma maksusüsteem sama külgetõmbavaks kui Hollandis.

Eksperdid ütlevad, et eelkõige Hollandi ettevõttesõbralik maksukeskkond meelitab riigi kaudu investeeringuid tegema. Mis on Hollandi maksupoliitika edu võti?

Maksuspetsialistina osutaksin kolmele asjale. Esiteks: Hollandi maksusüsteem väldib ettevõtete kasumi topeltmaksustamist. Kui ettevõtte teises riigis paiknev omanikfirma võtab kasumi välja, maksustavad mitmed riigid seda dividendidena. Holland on selles küsimuses juba 40 aastat seisukohal, et see on vale - kasumit saab maksustada ainult selles riigis, kus see on teenitud. See on üks olulistest põhimõtetest, millele Hollandi praeguse maksusüsteemi ehitamine on tuginenud.

Teiseks maksulepingud. Holland ei saa küll teistele riikidele ette kirjutada, milline peaks olema nende maksupoliitika, aga maksulepingutega saab seda maastikku mõjutada - kaks riiki lepivad omavahel kokku, kuidas oma ärisid ja nende kasumeid kaitsta. Hollandil on lepingus tavaliselt maksuvabastuspunktid, mis on maksumaksjale soodsad. Holland on alati pidanud väga põhimõttelisi läbirääkimisi, et saavutada oma tõekspidamistele vastavad lepingutingimused, mille tulemusena Hollandi firmale välja makstud dividendid on tavaliselt väga madalalt maksustatud või siis hoopis maksustamata.

Kolmas ja väga oluline punkt - meie maksuametnikud on sama sõbraliku suhtumisega nagu klienditeenindajad kaubanduskeskuses. Nad ei näe ennast isikutena, kes peavad inimestest iga hinna eest viimase raha välja pigistama. Hollandis on tavaline, et istutakse maksuametnikuga asjade arutamiseks koos maha. Maksuametnikud on väga mõistvad ja sõbralikud, ei kasuta survestamistaktikat ning püüavad alati leida parima lahenduse, seda muidugi seaduse piirides. Ja peab ütlema, et see tasub ennast ära, sest mõlema poole jaoks on lihtsam ja parem, kui nad teavad, et võivad rahumeeli tööd teha ega pea üksteisega võitlema.

Need on põhimõtted, millele Holland on 40-50 aastat tuginenud ning mis on ennast viimase 10-20 aasta jooksul igati ära tasunud - paljud rahvusvahelised firmad eelistavad omada peakorterit Hollandis.

40 aastat on väga pikk aeg, meil paraku aega nii palju ei ole.

Maksuseadusi võib muuta ja lepinguid sõlmida tehniliselt üsna kiiresti, aga sellest ei piisa. Tuleb saavutada ka rahvusvaheline usaldusväärsus. Teiste riikide ettevõtted peavad olema veendunud, et Eesti maksupoliitikale ja -seadustele võib kindel olla, ja mitte ainult praegu, vaid ka järgmisel 40 aastal.

Hollandil on ette näidata 40 aastat stabiilsust ja maksumaksjate mõistlikku kohtlemist. Kuigi lepingute osa selles protsessis võtab kõige vähem aega, nõuavad needki aastatepikkust läbirääkimist. Nii noorel riigil nagu Eesti ei saagi olla kaheksakümmend lepingut nagu Hollandil. Te peate olema kannatlikud ja seda ka läbirääkimiste kontekstis, et saavutada endale vajalikud kokkulepped.

Ma kujutan ette, et noorel Eestil võivad läbirääkimised endast suuremate riikidega heade maksulepingute saamiseks võrreldes Hollandiga tunduvalt keerulisemad olla, ja seda osalt ka maksupoliitika pärast. Näiteks peab Eesti siiani kinni tulumaksu litsentsitasult.

Mida samuti ei saa üleöö muuta, on maksuameti imago. See on mentaliteedi küsimus, mida ei saa nupule vajutades või seadust ümber tehes muuta. Selleks on vaja aega. Pärast Läti ja Leedu külastamist ja paaripäevast Eestis viibimist olen kuulnud, et Eestis on maksuametnikud rohkem klientidega koostööle orienteeritud.

Sellele peab aga ka riik ise suunama ning seda soosima, sest iseenesest ei juhtu midagi.

Mis praeguses finants- ja majanduskriisi tingimustes maailma maksunduses toimub?

Toimub see, et mitmed riigid tulistavad endale ise jalga, muutudes maksumaksjate suhtes liiga nõudlikuks ja ahneks. Samas püüavad teised oma maksusüsteemi välisinvestorite jaoks veelgi atraktiivsemaks muuta, nagu näiteks Belgia, Šveits, väike Luksemburg, kellel endal pole loodusvarasid ega suurtööstust, aga on oskus teha raha, olles võtmemängija rahvusvahelises äris.

Rääkides Ida-Euroopast, on väga tugev tegija muidugi Küpros, kellel on enamiku riikidega väga head maksulepingud. Lisaks sellele on Küprosel ka siseriiklikult ettevõtete jaoks väga ahvatlev maksupoliitika. Maksud pole aga ainukeseks põhjuseks, miks mõned firmad valivad Küprose, teised Luksemburgi ja kolmandad Hollandi.

Viimasel paaril aastal on näiteks Venemaa ärimehed hakanud eelistama Hollandit odavamale Küprosele, kuna öeldakse, et Hollandil on parem maine. Ma arvan, et see on vaid aja küsimus, kui teisedki investorid selle info läbi seedivad, ja Holland on nende tulekuks valmis. Kui seni Küprosega harjunud investorid natuke rohkem lääne poole tulevad, avastavad nad lisaks ettevõtlussõbralikule maksusüsteemile ka selle, et lennuühendus on siin tihedam. Ja sellised asjad loevad.

Ka mitmed Eesti ettevõtted on viimaste aastate jooksnud viinud oma juriidilised kehad Hollandisse. Võib tekkida küsimus, kas tegu pole mitte maksudest kõrvalehoidmisega. Kuidas Holland sellele vaatab?

Siin on kaks poolt - kui need äriühingud asuvad Hollandis, käivad nad kohalike maksuseaduste alla. Holland on väga huvitatud tõsistest investoritest ja mida riik kindlasti ei taha, on nn e-postkastifirmad, kes on ennast lihtsalt Hollandisse registreerinud ega oma siin peale digitaalse mitte mingit muud sisu. Kui Eesti riik pöördub Hollandi poole ja küsib ametlikku informatsiooni, siis me ka anname selle välja - see on ette nähtud ka meie maksulepingus.

Kui välismaine ettevõte vastab Hollandi rahandusministeeriumi määratud majandusliku sisu tingimustele, omab siin valdusfirmat ning teeb äri, võib see ettevõte end Hollandis kindlalt tunda.

Kui siin püütakse kopeerida aga nn Küprose-varianti, siis ma selles muidugi kindel poleks.

Kuidas Teie defineerite maksude optimeerimise ja maksude vältimise vahet?

Kui võrrelda Hollandit ja Eestit, siis kindlasti on kultuurilised ja suhtumise erinevused. Hollandi ülemkohtu otsuse järgi ei ole maksude vältimine seadusevastane tegevus. Kui sa näiteks leiad, et Hollandi maksud on liiga kõrged ja tahad oma makse teises riigis maksta, on sul õigus seda teha. Küsimus on pigem selles, kuidas sa seda teed. Kui sul on näiteks Hollandis farm, aga sa ei taha siin makse maksta, siis sa pead oma lehmad treilerisse ajama ja sõidutama nad teise riiki, kus nende pidamine on sinu jaoks kasulikum, ning Holland laseb sellel rahulikult sündida.

Aga kui Hollandi ettevõte püüaks oma tulu viia teise riiki, on lugu juba hoopis teine.

Mina isiklikult olen seisukohal, et kui keegi teenib raha, siis on see tema raha ja tal on õigus otsustada, kus oma makse maksta.

Kui ettevõtja lahkub Eestist, olgu põhjuseks siis maksud või midagi muud, ja loob Hollandis valdusfirma, on see täiesti seaduslik. Kui ettevõtja n-ö teeskleb Hollandis valdusfirmat ja jätkab tegevust teises riigis, on tal kindlasti jama majas. Sellist maksudest kõrvalehoidmist püüab Hollandi maksuamet kindlasti ära hoida.

Kas Eestil on lootust saada Baltimaade finantskeskuseks?

Ma julgen öelda, et praegu on Eesti maksusüsteemil mõningaid eeliseid nii Läti kui ka Leedu maksusüsteemi ees, aga head asjad võetakse teatavasti kiiresti ka teiste poolt üle ning see võib kolme riigi vahel konkurentsi tekitada.

Sellega on kokku puutunud ka Holland ja me suhtume oma maksustrateegiatesse seetõttu väga tõsiselt, et oma atraktiivsusega teistele riikidele mitte alla jääda. Riigid tegelevad heade maksustrateegiate kopeerimisega väga järjekindlalt.

Luksemburg ja Holland näiteks hoiavad teineteisel pidevalt silma peal - kord on ühel riigil mingis lõigus eelis, siis jälle teisel. Teised riigid püüavad samuti rongi peale hüpata ning on vägagi visad, et pakkuda ettevõtetele parimat ning turvalist ärikeskkonda.

Millised on Teie muljed Eestist?

Ma olen Ida-Euroopaga tegelenud juba pikki aastaid. Ma ei saa öelda, et miski siin üllataks mind, aga ma pean ütlema, et nii minu siinsed kolleegid kui ka kliendid, kellega kohtusin, on väga avatud mõtlemisega, mida ei saa öelda kõikide riikide kohta, kus töö asjus viibinud olen. Ja see on täpselt see suhtumine, mida Eesti vajab, et üle võtta teiste riikide häid kogemusi.

Holland on paljudele USA ja Aasia ettevõtetele värav Euroopasse. Selleks on mitmeid põhjuseid - maksusoodustused, moodne ja paindlik õigussüsteem, avatud ja stabiilne majandus ning suurepärane infrastruktuur.

Ehkki Hollandis kehtib progresseeruv ettevõtte tulumaks, on tütarühingu osaluse müügitulu ja tütarühingust saadud dividendid maksuvabad.

Hollandis maksustatakse ärikasumit (traditsiooniline maksustamine) erinevalt Eestist, kus ainult jaotatud kasum on maksustatud.

Samas võimaldab Holland teatud grupi ettevõtete kasumeid ja kahjumeid tasaarveldada ning kohaldab madalamat maksumäära intressitulule ja litsentsitasule.

Samuti on võimalik enne maksustamist maha arvata hea äritavaga kooskõlas olevad kahjud, mis veel raamatupidamises ei ole kajastatud.

Hollandis on kindlasti positiivne ka see, et välismaalastest spetsialistide palkamisel on ette nähtud maksusoodustusi - näiteks maksuvaba palgalisa kuni 30 protsenti palgatulust.

Lisaks muudab Hollandi atraktiivseks see, et tehingutele ja struktuuridele saab taotleda siduvat eelotsust ning võimalik on ka siirdehindu puudutavate kokkulepete sõlmimine maksuhalduriga.

Hollandil on hea maksulepingute võrgustik - ligi saja riigiga. Seega on neid lepinguid kaks korda rohkem kui Eestil. Eesti jaoks on kindlasti oluline nüanss see, et Hollandil on maksuleping Venemaaga ja mitmete eksootiliste riikidega, kellega Eestil leping puudub.

Samas sisaldavad Hollandi maksulepingud sageli soodustusi ja erisätteid, mida teiste riikide maksulepingutest ei leia.

Nii on ka Eesti maksuleping Hollandiga üks soodsamaid välisinvestorile. Seal on punkte, mida pole üheski teises Eesti maksulepingus. Seetõttu investeerivad paljud investorid Eestis asuvasse kinnisvarasse Hollandi valdusfirma kaudu.