Stabiliseerimisreservi turuväärtus langes 4,7 mld kroonini

31. detsembri 2009. aasta seisuga on reservi maht soetusmaksumuses 4,6 miljardit krooni ja turuväärtuses 4,7 miljardit krooni, seisab rahandusministeeriumi koostatud stabiliseerimisreservi aruande seletuskirjas. Aastaga on reserv turuväärtuses vähenenud 2,5 miljardi krooni võrra ehk ligikaudu 34%.

Reservi maht turuväärtuses on eelmise kvartaliga võrreldes kasvanud 743,9 miljoni krooni võrra ehk ligikaudu 18,7%. Riigieelarve seaduse alusel laekus mullu neljandas kvartalis reservi 728,5 miljonit krooni.

Reservi vahendid on investeeritud põhiliselt väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse (82,3% paigutuste struktuurist) ja krediidiasutuste võlakirjadesse ning hoiustesse (13,2%). Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Prantsusmaa (30,4%), Hollandi (17,5%) ja Soome (16,3%) valitsuste võlakirjad. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 89,9% ja hoiused 10,1%.

Taust

Stabiliseerimisreserv on riigieelarve vahenditest ja muudest laekumistest moodustatud vara kogum. Reserv loodi 1997. aastal mahus 701,6 miljonit krooni. Aastatel 1998-1999 on reservi arvelt kasutusele võetud Eesti Maapanga (pankrotis) klientide loovutatud nõuete katteks 266 miljonit krooni. Mullu võeti stabiliseerimisreservist kasutusele 3,5 miljardit krooni maailma majanduskriisist tulenevate üldmajanduslike riskide vähendamiseks. Stabiliseerimisreservi täiendamine ja vahendite kasutamine on eelarvepoliitiline abinõu üldmajanduslike riskide vähendamiseks ning pikaajalist ühiskondlikku tulu toovate investeeringute ja strukturaalsete ümberkorralduste rahastamise stabiilsuse tagamiseks, lisaks sõjalise valmisoleku või mobilisatsiooni läbiviimiseks. Laekumine

-eelarveaasta lõpuks tulude ja kulude vahe, mille sihtotstarve ei ole seadusega määratud ja millest on maha arvatud ülekantavad kulud;-riigivara erastamisest saadud tulu;-tulu riigivara võõrandamisest;-Eesti Panga kasumist tehtud eraldis;-tulu reservi haldamisest;-muud laekumised.

Kasutamine

-reservi vahendite kasutusele võtmise otsustab riigikogu vabariigi valitsuse ettepanekul;-valitsus küsib eelnevalt vastavasisulist arvamust reservi nõukogult;-valitsuse ettepanekul võib reservi haldamisest saadud dividenditulu ja kuni 3% reservi mahust, millest on maha arvatud paigutused aktsiatesse, erandina kasutusele võtta riigieelarvega ilma riigikogu eelneva otsuseta.

Seisuga 31.12.2009 moodustasid riigikassa halduses olevad riigi finantsvarad 18,7 miljardit krooni ning keskvalitsuse võlakohustused 2,8 miljardit krooni.

Keskvalitsuse finantsvarad jagunesid järgmiselt:

-kassareserv;

-pensionikindlustuse reserv;-omandireformi reserv;-stabiliseerimisreserv;-Euroopa Liidult laekunud vahendid.-keskvalitsuse võlakohustused on rahvusvahelistelt finantsorganisatsioonidelt ja pankadelt võetud laenud.

Lisaks haldab riigikassa haigekassa likviidsusreservi ja reservkapitali ning töötukassa reservkapitali vahendeid.

allikas: rahandusministeerium