Prokuratuur uurib viit uut võimalikku kartellijuhtumit

Aasa sõnul on uuritavad juhtumid väga erinevatest valdkondadest. "Osad asjad puudutavad riigihankeid, osad teatud hinnakokkuleppeid," märkis ta. Viie uuritava juhtumi seas on ka palju kõneainet andnud Liviko väidetav kartellilepe ASiga Offex Group.

Eelmisel nädalal võttis riigikogu vastu karistusseadustiku muudatuse, nn leebusprogrammi. Selle põhisisuks on konkurentsi kahjustava koostöö osalise leebem kohtlemine (kuni karistusest täieliku vabastamiseni), kui osaline esimesena teatab Konkurentsiametile konkurentsi kahjustavast koostööst või esitab esimesena olulised tõendid õigusrikkumise kohta. Leebuse kohaldamise tingimuste täitmise üle otsustab riigiprokuratuur.

"Kindlasti on meil ootus üsna suur, et teatud kartelliosalised leiavad kergema tee õiguskaitseasutustesse. Kas nüüd seaduse jõustumisel kohe järjekord ukse taha tekib, seda on raske ennustada, aga kindlasti arvestades välisriikide kogemust, siis leebusprogrammi olemasolu peaks lihtsustama kartellikuritegude uurimist," ütles peaprokurör.

Aasa väitel võib kartellikokkuleppeid leida väga paljudest ärivaldkondadest.

"Kindlasti on õiguskaitseorganite teravdatud tähelepanu all erinevad riigihanked. Seal liiguvad suured summad. Ühekordne võit tundub ahvatlev. Kokkulepped võivad kergesti tekkida. Samas on elu näidanud, et kõige kasulikumad kartellid on osaliste jaoks hinnakokkulepped, mil teenust ei osta mitte riik, vaid teised ettevõtted või lõpptarbijad. Tüki pealt on kasu väike, aga kogumina siiski väga suur," selgitas ta.

Riigi peaprokuröri hinnangul on ettevõtjate väited, et Eesti väiksust silmas pidades on kartelle mõttetu sõlmida, lühinägelikud. "Kuna Eestis ei ole seni tõsiseltvõetavat kartellidevastast võitlust peetud, siis võib-olla kardetakse, et üks osapool sõlmib kartelli ja läheb sellest siis prokuratuuri või konkurentsiametisse rääkima. Samas on vastuvõetud seadusemuudatuses väga selgelt öeldud, et kartelli algatajale leebus ei kehti," rääkis Aas. "Paljudel juhtudel on kartell ka mõnele asjaosalisele pealesunnitud. Sellisel juhul on leebusprogramm väga sobiv viis kartellist vabaneda," lisas peaprokurör.

Riigiprokuratuur saatis detsembris viimase suure arvatava kartellikuriteona kohtusse Eesti juhtiva alkoholitootja Liviko, kes eesotsas juhatuse esimehe Janek Kalviga sõlmis Remedia toonase suuromaniku Igor Zavizioniga (esindas alkoholitootja Forgola Groupi ja Aleksandr Skoblovi huve) arvatava kartellileppe.

Selle sisu oli imelihtne: pooleliitrise viinapudeli minimaalne hind pidi küündima poelettidel 59,90 kroonini. Riigiprokurör Piret Paukštyse sõnul tuli kartellilepingu initsiatiiv Livikolt ja Kalvilt. Sõlmiti see aga suuliselt mullu veebruari alguses.

"Kokkuleppe sõlmisid ühelt poolt Liviko ja selle esindaja Kalvi ning teiselt poolt Offex Group (uue nimega Forgola) ja selle esindaja Igor Zavizion. Samas Kalvi ja Zavizion vahetult ei kohtunud ega suhelnud, vaid kokkulepet vahendas Aleksandr, kes andis Zavizionile ettepaneku edasi ning Zavizioni nõustumisel sellega informeeris sellest Kalvit," kirjeldas juhtumiga tegelev riigiprokurör Piret Paukštys toona Äripäevale.

Leebusprogrammi jõustudes 30. jaanuarist on avatud konkurentsiameti infotelefon, leebuse kohaldamise taotlusi on võimalik esitada ka e-postiga.