Eesti Kaupmeeste Liit pöördus rahandusministri ja riigikogu koalitsiooni fraktsioonide poole ettepanekuga algatada eelnõu, mis jätaks kohalike maksude nimistust välja müügimaksu.
Liidu hinnangul on müügimaksu näol tegu sisuliselt kaupadele lisanduva käibemaksuga, mis Euroopa Liidu ega Eesti maksuseadusandlusest lähtuvat ei peaks kuuluma kohalike omavalitsuste pädevusse.
Kaupmeeste liidu tegevdirektori Marika Merilai sõnul pärineb hetkel kehtiv kohalikke makse reguleeriv seadus aastast 1994 ja on vahepeal sattunud vastuollu nii Euroopa Liidu seadusandluse kui meie õigusruumis kehtiva turuosaliste võrdse kohtlemise printsiibiga.
"Näiteks Tallinna müügimaksu puhul puudub õigusselgus – kas ja kuidas haakub see kehtivate teiste seaduste ning määrustega. Müügimaksu administreerimine on aeganõudev ja kulukas nii kauplejatele kui omavalitsusele. Niigi keerulise majanduslikus olukorras tuleb lõppkokkuvõttes see maks üheks lisanduvate kuludega kinni maksta tarbijatel," rääkis ta.
Liidu pöördumises rahandusministri ja riigikogus valitsuskoalitsiooni toetavate fraktsioonide poole märgitakse, et Tallinna linnavalitsus ja volikogu on jätnud oma aasta lõpus vastu võetud määruse koostamisel pealinnas müügimaksu kehtestamise mõjud majanduslikult läbi analüüsimata.
Müügimaksu määruses erandite sissetoomisel ei arvesta kaasaja praktikas kasutatavat kaupade sortimendi ülesehitust ning on olemuselt ebamõistlikult koormav, teatasid kaupmehed.
Eesti jaekaubanduses on liidu teatel suure osakaaluga ketikaubandus. Näiteks peamiselt toiduga kauplevate kaupluste müük moodustab ligi poole jaekäibest, siis sellest üle 80% moodustavad viis suuremat jaeketti. Maksuerisuste loomine ühes omavalitsuses toob kaasa erinevused hindades pealinna ja teiste piirkondade vahel, teatas kaupmeeste liit.
Ka tubakatooteid müüakse ühtsete maksimaalsete hindade alusel kõigis Eesti piirkondades. "Eesti riik on lähtuvalt Euroopa Liidu direktiividest kehtestanud näiteks tubakatoodetele jaemüügil pakenditele maksimaalse jaehinna märkimise kohustuse ja selliste kaupade osas hindade ümberkujundamine ühe piirkonna jaoks eraldi võimatu," selgitas Marika Merilai.
Eesti Kaupmeeste Liit on 1996. aastal loodud jae- ja hulgikaubandusettevõtete ühendus, mis esindab ja kaitseb liidu liikmete huve seadusloome protsessis, ettevõtluse arendamisel ja hea kaubandustava põhimõtete süvendamisel. Täna hõlmavad liitu kuuluvad jaeettevõtted 70% toidu- ja esmatarbekaupade turust.
Seotud lood
Pealinna võimu kinnisidee - müügimaks Tallinnas 1. juulist - hakkab vaatamata ees terendavale tohuvabohule järjest selgemaid piirjooni võtma. Eelmisest reedest on Tallinna linnal maksu- ja tolliametiga koostöömemorandum, mille järgi riiklik maksuhaldur hakkab seda maksu koguma.
Tallinn astus eile järgmise sammu, et kehtestada 1. juulil müügimaks, mida ettevõtjad peavad aga palju segadust ja kulutusi tekitavaks.
Müügimaksu kehtestamine on võimalik vaid suurte kaubagruppide põhiselt, mistõttu Tallinnas planeeritav maks tekitab sotsiaalset ebavõrdsust, märkis kaupmeeste liidu juht Marika Merilai.
Turvalisse ja jätkusuutlikku ühiskonda panustav Forus on igapäevaselt abiks paljudele kaubanduskeskustele. Teiste hulgas Viru Keskusele, mis on Eesti külastatuim ostu- ja meelelahutuskeskus. Forus hoolitseb juba enam kui kümme aastat kõikide tehnosüsteemide eest, teeb elektritöid ning hooldust. Lisaks on aidanud LEED-sertifitseerimisel ja üüripindade ümberehitustöödel.