Müügimaks toob segaduse ja lisakulu

Maksuamet ja Tallinna linn teatasid eile koostöömemorandumi sõlmimisest, mille kohaselt hakkab 1. juulil rakenduvat 1protsendilist müügimaksu koguma maksuamet. Poole aastaga loodab pealinn müügimaksust koguda 150 miljonit krooni.

Rautakesko tegevdirektor Alo Ivask lausa ohkas müügimaksuga kaasnevaid kulutusi kommenteerides. "Käivet peab hakkama diferentseerima ja seda peab hakkama välja võtma erinevate kaupade ja erinevate kaubagruppide lõikes," loetles Ivask. See nõuab infotehnoloogilist ressurssi ja ümberkorraldust, muuta tuleks ka aruandluse aluseid.

Kulutuse suuruse üle ta spekuleerida ei tahtnud, kuna müügimaksu tulekuks ei ole Rautakesko veel valmistuma hakanud. "Praegu pole veel päris täpselt selge, mismoodi seda maksu koguma kavatsetakse hakata," lausus Ivask. "Nagu ma aru saan, on nende maksude väljamõtlejatel endalgi veel üksjagu täpsustavat tööd teha, enne kui me siin täpselt saame kalkuleerima hakata."

Selver: kaotavad kõik, nii ettevõtjad kui ka tarbijad

Ka Rautakesko kaupluste sortimendis on esmatarbekaupu, alustades joogiveest kuni hambapastani välja. "Ka meil on ka neid kaupu, mida tuleks maksust välja arvata, ja see ausalt öeldes ongi kõige keerukam ülesanne, kui ühe ja sama kaubagrupi sees on ühtedel toodetel müügimaks peal ja teistel ei ole," teatas Ivask.

A-Selveri tegevdirektori Iivi Saare hinnangul kaotavad kehtestatava maksu tõttu kõik - tarbijad, kelle jaoks hind tõuseb, kaupmehed ja teenindusettevõtted, kes peavad niigi kitsastel aegadel loobuma osast tulust, ja tootjad, kes peavad oma kaupa odavamalt müüma.

Saar nentis, et kuna müügimaksu täpse kehtestamise kohta on seni palju vastuseta küsimusi, on ettevõtjatel konkreetseid tegevusi ning sellest tulenevalt ka kulutusi väga raske prognoosida. "Selge on, et kaupmehed praegu hindu tõsta ei saa, sest nõudlus ja ostuvõime on niigi väga madalad - seega tuleb plaanitud müügimaksu negatiivne mõju kuidagi teisiti korvata. Prognoositud 150 miljonit krooni maksutulu võetakse Tallinnas tegutsevate ettevõtete kasumirealt ehk siis ettevõtted peavad leidma võimaluse see raha kusagilt kokku hoida," ütles Saar.

ABC Supermarketsi tegevdirektor Ando Nõupuu ütles, et Comarketitele tähendab müügimaksu kehtestamine 2010. aastal hinnanguliselt 2 miljoni kroonist lisakulu.

"Kõige suurem kulu on müügimaks ise. Lisanduvad kulutused IT-süsteemide arendusele ja toodete administreerimisele," märkis Nõupuu. Luua tuleb täiendav arvestus- ja aruandlussüsteem.

Müügimaksu kehtestamine on kui vastuvoolu ujumine

Kuna osa kaupu läheb müügimaksu alla ja osa mitte, siis toob see Nõupuu sõnul kaasa segadust toodete klassifitseerimises ning täiendavaid kulutusi administreerimisele.

OÜ Ehitus Service juht Jaanus Vihand tõdes, et müügimaksu kehtestamine on nagu vastuvoolu minemine.

"Kogu aeg otsitakse efektiivsuse kohti, kus kõike saaks teha lihtsamaks, müügimaks teeks elu nüüd keerulisemaks," rääkis Vihand, kelle sõnul ettevõte konkreetseid ettevalmistusi müügimaksu tulekuks ei ole veel teinud. Vihandi lisas, et täiendavate kulutuste summa sõltub väga palju sellest, kas ja kui palju on vaja uue maksuga seoses muuta IT-programme. "Juhul kui uut maksu tuleb hakata välja tooma ka näiteks tšeki peal, siis peavalu ja kulusid tuleb muidugi väga palju juurde," nentis Vihand.

Eelkõige tähendab see aga rohkem tüütut nokitsemist ja ajakulu. "Aga muidugi kõik see vajab raha: tööaeg, igasugused kulumaterjalid, nagu hinnasiltide vahetamisedki," möönis Vihand ning viitas möödunudaastasele käibemaksu muutusele kui müügimaksu peaproovile.

Tallinna linna lootusesse müügimaksust 150 miljonit krooni eelarvesse lisa saada suhtus Vihand pigem kahtlevalt. "Elu on näidanud seda, et suur osa igasuguste maksutõusudega planeeritud tuludest läheb teistpidi ära igasuguste kontrollfunktsioonide ja vaidluste lahendamise peale," sõnas ta.

Kommentaarid

Ranno Tingas, maksuekspert

Müügimaksu efektiivsus sõltub ka sellest, kui hästi see kooskõlas olevate süsteemidega käivitub - kas need Tallinna linna süsteemid ja maksu- ja tolliameti süsteemid ja raamatupidamissüsteemid hakkavad kooskõlas töötama. See tehniline probleem on kriitiline. Probleeme tekitab ka asjaolu, et mitte kõiki kaupu ei maksustata müügimaksuga, selle eristamine on vähemalt esimese hooga keeruline.

Kersti Kraas, väike- ja keskmiste ettevõtete liidu tegevjuhtMüügimaksu kehtestamine Tallinnas on igal juhul ülekohtune siinsetele ettevõtjatele. Tallinna linn karistab nii oma ettevõtjaid kui ka oma kodanikke selle nimel, et saaks oma aparaati suurendada. Kui see 1% tuleks tagasi ettevõtluse edendamiseks, siis võiks nõus olla, aga kuna see läheb ainult administratsioonikuludeks, siis ma ei tea, mitu linnaametnikku üks Tallinna ettevõtja jõuab üleval pidada.

Oleks sellel veel mingi kindel kontseptsioon, oleks seda lihtne arvustada või heaks kiita, aga praegu on selline hämamine, millest ma päris täpselt aru ei saa.

Tasub teada

Maksu kogumiseks kulub 6 miljonit krooni

Müügimaksu hakkab vastavalt eile avalikustatud kokkuleppele koguma maksuamet. Maksuameti teatel on müügimaksu haldamise kulud nende esialgsel hinnangul ligi 6 miljonit krooni, see täpsustub konkreetse halduslepingu sõlmimisel. Tallinna ettevõtlusameti juhataja Kairi Teniste lisas, et müügimaksu administreerimiseks on vahendid ette nähtud linna 2010. aasta eelarve kulude koosseisus moodustatud linna vara ja kohustustega seonduvate toimingute reservist.Maksu kogumise süsteemi väljatöötamiseks moodustatakse kuueliikmeline komisjon, milles kolm liiget on maksuameti ja kolm Tallinna poolt.Töökorralduse ja ITga seotud kulud katab Tallinna linn.Tallinna ülesandeks jääb ka maksukohustuslaste nõustamine, operatiivne andmete edastamine maksuametile majandustegevuse registrist, müügimaksu deklaratsioonide ning info- ja juhendmaterjalide trükkimine, infopäevade ja koolituste korraldamine, esitatud deklaratsioonide õigsuse kontroll ja eksinute karistamine.TaustTallinn pole ainus müügimaksu kehtestanu

Tallinna tänavune eelarve on 7 miljardit krooni, mis on sama suur kui 2007. aasta linnaeelarve. Võrreldes mullusega kärpis Tallinn eelarvet vaid 300 miljoni krooni võrra.Müügimaksust peaks Tallinna kassasse laekuma 150 miljonit krooni. Paadimaksult plaanib Tallinn saada lisatulu 10 miljonit, Tallinna Vee ja tööstusparkide dividendidest 120 miljonit, ühistranspordi piletitulust 28 miljonit krooni.Kuus Eesti omavalitsust on rahandusministeeriumi andmeil juba mullu kehtestanud müügimaksu: Maardu, Harku, Kunda, Kaisma, Torgu ja Peipsiääre.