Eesti loodab stabiilsust käärivast liidust

Euroliidu teine kümme algab katsumustega. Usaldus klubi ja eriti selle üksikute liikmete suhtes on kõikuma löönud - euro on surve all ning Euroopa aktsiaturud juba neli nädalat languses.

Peljatakse, et Kreeka järel võivad järgmiste doominotena võlakriisi sattuda Portugal ja Hispaania - kõigi kolme riigi võimaliku maksejõetuse riski vastu kindlustamise hind tõusis reedel rekordtasemele.

Ei lasknud turud end rahustada Euroopa Keskpanga juhi Jean-Claude Trichet' sõnadest, et defitsiidi ja võlaprobleem euroalal tervikuna on väiksem kui USA-l ja Jaapanil. Usalduskriisil on sügavamad põhjused.

"Kaalul on palju enam kui euroala perifeeriariikide hädad," kirjutas BNP Paribas reedel oma klientidele. "See on proovikivi, kas Euroopa Komisjon ja eurogrupp (euroala rahandusministrid - toim) suudavad euroalal kehtima panna eelarvedistsipliini, mis on rahaliidus hädavajalik."

Euroliidu alustala on saetud juba aastaid

Euroliidu alustala - stabiilsus- ja kasvupakti, kus sisalduvad samad nõuded, mille täitmise nimel Eesti on pingutanud - hakati saagima üsna varsti pärast rahaliidu käivitumist.

Esimesena jäi eelarvedefitsiidiga hätta 2001. aastal Portugal. Kui sama probleem tekkis suurtel riikidel, tasalülitati karistusmehhanismid ja leevendati reegleid. Saksa kantsleril Gerhard Schröderil seisid ees valimised, tööpuudus riigis ületas aga juba viie miljoni piiri. Prantsusmaa president Jacques Chirac eelistas ellu viia pigem valijatele lubatud maksukärped, kui riigi rahaasjad korda seada.

Pakti sõimati keskaegseks piinakambriks ning Euroopa Komisjoni toonase presidendi Romano Prodi suu läbi lausa totraks.

Euroopa Keskpanga juhi Jean-Claude Trichet kriitika jäi hüüdjaks hääleks kõrbes.

"Näete, meil oli õigus," ütles Trichet läinud nädalal keskpanga pressikonverentsil. "See on väga tugev üleskutse austada stabiilsus- ja kasvupakti ning ülemäärase defitsiidi protseduuri reegleid," ütles Trichet, korrates taas mantrat, et stabiilse kasvu aluseks on korras rahandus.

Kriis on distsipliini sootuks käest viinud

Finantskriisiga on asjad ainult hullemaks läinud - tänavu ei täida euroalal eelarvekriteeriumi enam ükski riik.

Portugalis on riigiabi majanduse ergutamiseks paisutanud eelarvedefitsiidi 2008. aasta 2,7 protsendilt 9,3%-le, Hispaanias kerkis defitsiit 11,4%-le. Kreeka oli kreenis juba enne kriisi, kuid varjas selle ilustatud statistika taha.

Nüüd nõuavad turud neilt riikidelt vähemalt niisama karme abinõusid, kui on rakendanud Iirimaa valitsus rahaasjade korrastamiseks.

Kas aga suudab seda Portugal, kus on võimul vähemusvalitsus, Hispaania, kus suur osa eelarvekulutustest on keskvalitsuse kontrolli alt väljas või Kreeka, mis on kurikuulus rahvarahutuste poolest?

Hädasti oleks vaja ka majanduskasvule kiirendust. Kust seda võtta, kui üle jõu elanud riigid on aastaid olnud euroliidus oluliseks majanduskasvu mootoriks!? Deutsche Banki hinnangul olnuks euroala majanduskasv Hispaania, Kreeka ja Iirimaa keskmisest suurema panuseta ajavahemikus 2000-2007 1,9 protsendi asemel 1,6%. Saksamaa eksportis nendesse riikidesse enne kriisi pea niisama palju kaupu kui USAsse.

Siit kasvab välja teine teema - euroala eksportijad peavad hakkama rohkem tarbima. See arvamus on osutunud vääraks, et rahaliidus jooksevkonto defitsiidid ja ülejäägid ei loe. Liit vajab enam tasakaalu.

"Kui me põlistame selle tasakaalutuse, mis on kõige kurja juur, ei suuda me kunagi täita oma eesmärki (tulevikus kriise vältida - toim)," ütles Davosi majandusfoorumil Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy.

Ühtlasi kajastuvad defitsiitides-ülejääkides suured käärid euroala riikide konkurentsivõimes. Ülejõu elanud riikides on konkurentsivõime järsult vähenenud. Reaalne vahetuskurss Kreekas, Hispaanias ja Portugalis on üle 10% ülehinnatud, väidab Euroopa Komisjon hiljuti valminud ülevaates ja hoiatab, et suured erinevused riikide vahel õõnestavad euro usaldusväärsust ning euroala sidusust.

Millist stabiilsust on Eestil taolisest käärivast liidust loota?

Nagu selgitas läinud nädalal Jean-Claude Trichet, tagab euroliit nõrgematele liikmetele stabiilsuse ex ante ehk nii-öelda avansina ette, madalate intresside, stabiilse valuuta ja jooksevkonto defitsiidi rahastamisega, mitte võlavangist väljalunastamisega, kui vitsad (loe: turud) juba peksavad.

Tõestust pole vaja kaugelt otsida - Soomes pole unustatud, mida tegid intressimäärad 90ndate aastate kriisis.

Vastu nõuab liit ühiselu reeglite austamist ehk stabiilsusnõuete täitmist.

Mille eest euroala ei kaitse, on halb poliitika. Olgu näiteks kinnisvaramullist kasvu õhutanud Iirimaa või Kreeka, mis kuhjuvad probleemid vargsi vaiba alla lükkas.

Pärleid sigade ette

Finantsturud on euroala suure võlakoormaga riigid ristinud halvamaigulise nimega PIGS, tõlkes sead, tuletades lühendi riikide ingliskeelsete nimede esitähtedest.

Siia kuuluvad Portugal, Iirimaa, Kreeka ja Hispaania. Vahel lisatakse siia ka Itaalia, mille suur võlakoorem jääb alla vaid Kreekale.

Hispaania suurima panga Santanderi juht võib protestida, et Hispaania ja Kreeka ühte patta panek on sama hea kui võrrelda Real Madridi teisejärgulise jalgpalliklubiga Alcoyano, kuid finantsturgude jaoks pole vahet. Hispaania kinnisvarasektorile rajatud kasvumudel enam ei tööta, tööpuudus on üle 20% ja riigi finantsid kreenis.

Mõnevõrra on karjast eristumas Iirimaa, mis suutis ainsana otsustavalt ja kiiresti tegutsedes mullu riigi konkurentsivõimet parandada. Riigi riskihinded on alanenud.

Kreeka puhul peab aga kõnekäänd paika. Kui Kreeka euroalaga liitus, oli avaliku sektori võlg lubatud 60% asemel üle 100% SKPst. Selle asemel, et kasutada järsult alanenud intressikuludest vabanenud summasid võla vähendamiseks, on Kreeka võlg praegu euroala suurim.

Kriisi ei saa raisku lasta

Kreeka kriisile lahenduse otsimine võib tagaukse kaudu euroalale tuua majanduspoliitika suurema koordineerimise, milleta valuutaliidud reeglina ei püsi.

Euroopa Parlamendis toimunud kuulamistel ütles rahandusvoliniku kandidaat Olli Rehn, et tahab ära kasutada mullu jõustunud Lissaboni lepingu sätteid, mis võimaldavad eelkõige euroalal koostööd tõhustada. Lepingu järgi on majanduspoliitika riikide ühishuvi.

Ka rõhutas Rehn, et stabiilsuspakti nõudeid tuleb täita paremini kui seni. Piitsa asemel loodab Rehn aga jätkuvalt pigem prääniku peale.

Kreeka puhul on Euroopa Komisjon juba käivitanud nõudlikuma järelevalve defitsiidi vähendamiseks koostatud plaani täitmise üle.

 Euronormi täitmine on pigem erand

Euroopa Komisjoni 2010. aasta prognoosis leiab euroala 16 riigi kohta vaid viis näitajat, mis vastavad nõuetele, et eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKPst ning valitsusvõlg 60% SKPst. Eelarvekriteeriumi ei täida ükski riik.Suurimad defitsiidid:Iirimaa -14,7Kreeka -12,2Hispaania -10,1Võlakriteerium, täidavad:Luksemburg 16,4Slovakkia 39,2Sloveenia 42,8Soome 47,4Küpros 58,6Suurimad võlad:Kreeka 124,9Itaalia 116,7Belgia 101,2Allikas: Euroopa Komisjon

Keda turud usaldavad

Agentuuris Fitch on kõrgeim AAA-reiting seitsmel euroala riigil: Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaanial, Hollandil, Austrial, Soomel, Luksemburgil.Kõige madalam reiting on Kreekal, BBB+, ainus riik ilma A-järgu reitinguta.

Riigi võimaliku maksejõuetuse vastu kindlustamise hind (CDS) eilse seisuga:

Kreeka 407 (reedel rekordiline 446)Portugal 226 (reedel rekordiline 239)Hispaania 166 (reedel rekordiline 183)Iirimaa 163Saksamaa 45Soome 35Võrdluseks Eesti näitaja on 167Võlakoorem kasvab

Reitinguagentuur Fitch hoiatab kasvava võlakoorma eest - Itaalias, Prantsusmaal ja Iirimaal küünivad võlgadega seotud kulud tänavu juba neljandikuni SKPst.

Absoluutnäitajates 2010. aastal suurimad laenajad, mld eurot

Prantsusmaa 454Itaalia 393Saksamaa 386Protsendina SKPsse on suurimad laenajad Itaalia, Belgia, Prantsusmaa ja Iirimaa – kõigis riikides on laenuvajadus suurem kui 25% SKPst.