Euroopa Liidu liidrid on jõudnud Kreeka abistamise suhtes kokkuleppele, mille üksikasjade üle nüüd arutama hakatakse.
„Kokkulepe on olemas,“ ütles Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso pärast Kreeka, Prantsusmaa ja Saksamaa liidrite tänaseid kriisikõnelusi, vahendas agentuur Bloomberg.
„Kreekat ei jäeta üksi, kuid on olemas reeglid ning neid reegleid tuleb täita,“ ütles Saksamaa kantsler Angela Merkel. „Sellelt aluselt teeme ühise avalduse“.
Täpsemaid detaile praegu ei avalikustatud. Nüüd jätkuvad arutelud kõigi 27 ELi riigi valitsusjuhtidega, kes on kogunenud Brüsselisse erakorralisele tippkohtumisele.
Euro tugevnes uudise peale 1,3739 dollarile ning Kreeka võlakirjade tulusus vähenes.
„Euroopa riigid on valmis vajadusel otsustavalt ja koordineeritult tegutsema, et tagada euroala stabiilsus, ütles Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy enne ELi valitsusjuhtide tippkohtumise algust, lisades, et Kreeka ei ole finantsabi palunud. „Toetame igati Kreeka valitsust ja nende lubadust teha mis vajalik, sealhulgas täiendavate meetmete rakendamist.“
Kreeka valitsus on seadnud eesmärgiks kärpida eelarvedefitsiiti tänavu 4 protsendipunkti võrra 8,7%le SKPst.
Van Rompuy sõnul jälgib Euroopa Komisjon tähelepanelikult Kreeka säästukava täitmist. Nõuga on abiks IMF ja Euroopa Keskpank. Esimest eduaruannet oodatakse märtsis.
„Me toetame Kreekat poliitiliselt, selles ei ole mingit kahtlust,“ ütles Saksamaa asekantsler Guido Westerwelle täna enne uudist kokkuleppe sünnist. Võimalik, et see seotakse IMFi tehnilse abi kasutamisega. Westerwelle hoiatas, et euroala suurim riik Saksamaa ei kavatse Kreekale and blankovekslit.
Kreeka valitsus peab tänavu eelarvedefitsiidi katteks laenama 53 miljardit eurot, mis vastab 20%le SKPst. Kreeka eelarvedefitsiit ületas mullu euroala normi enam kui neljakordselt.
Seotud lood
Eile Kreeka võlakriisi arutanud euroala rahandusministrid ei kiirustanud täpsustama, millisel moel EL Kreekat vajadusel võiks toetada – selle asemel nõutakse Kreekalt täiendavaid meetmeid eelarvedefitsiidi kärpimiseks, kui praegustest plaanidest ei piisa.
Enamik sakslasi tahaksid võlgades vaevleva Kreeka eurotsoonist välja visata ja rohkem kui kolmandik on vastu kreeklastele miljardite eurode väärtuses laenu andmisele, selgub küsitlusest.
Täna Brüsselis kogunevad ELi valitsusjuhid ei saa raamatukogu vaikuses üksi tulevikustrateegiaid mõlgutada – eurot ohustav võlakriis sunnib kaaluma tavatut kriisiabi Kreekale.
Investorid ootavad täna kohtuvatelt euroala rahandusministritelt suuremat selgust, kuidas võlgades Kreekat on kavas abistada, kui turud Kreeka riigi kriisikava uskuma ei jää.
Tallinna Lennujaam tahab saavutada süsinikuneutraalsuse järgmisel ja kliimaneutraalsuse 2030. aastal. Neist viimane eesmärk on Tallinna Lennujaama finantsjuhi ja juhatuse liikme Anneli Turkini sõnul ambitsioonikas ja väljakutsuv, sest kõiki tehnoloogiaid selle saavutamiseks veel olemas ei ole.