Investorid ootavad täna kohtuvatelt euroala rahandusministritelt suuremat selgust, kuidas võlgades Kreekat on kavas abistada, kui turud Kreeka riigi kriisikava uskuma ei jää.
16 riigi rahandusministrid kohtuvad täna Brüsselis enne homset ECOFINi, kus osalevad kõigi 27 ELi riigi rahandusministrid.
Euroopa valitsusjuhid avaldasid läinud nädalal Kreekale küll poliitilist toetust, kuid ei lubanud konkreetset rahaabi. Investorid tahaksid tänaselt kohtumiselt kuulda täpsemaid detaile ning ühtlasi vihjeid, kas Kreeka osas sündiv lahendus võiks vajadusel rakenduda ka Portugali ja Hispaania puhul. Hispaania eelarvedefitsiit oli mullu 11,4% ja Portugalil 9,3%.
„Oodatakse teekaarti teiste kriiside jaoks,“ ütles agentuurile Bloomberg Ignis Asset Management varahaldur Stuart Thomson. „Tuumikriikidelt oodatakse peaaegu et selget lubadust, et Kreekale antakse vajadusel laenuabi.“
Defitsiidi katteks tuleb Kreekal tänavu turgudelt laenata 53 miljardit eurot.
Kreeka riigi võlakirjade hind on langenud alates mullu novembrist, mil turul tekkisid kartused, et Kreeka ei tule oma võlgadega toime. Lisaintress, mida investorid Kreeka 10-aastaste võlakirjade ostmise eest Saksamaa võlakirjadega võrreldes nõuavad, kahanes läinud nädalal abilootuse peale 293 baaspunktile. Jaanuari lõpus oli vahe kärisenud juba 396 baaspunktile.
Juba hakkab Kreeka märku andma, et kuskilt läheb piir. Reedel ütles Kreeka peaminister George Papandreou, et Kreekast on saanud katsejänes ELi ja turgude vahelises võitluses ning et EL pole veel tunnetanud, milline võim tal tegelikult on poliitika ja reeglite kujundamisel rahvusvaheliste turgude puuduste arstimiseks.
Agentuur Reuters kirjutas, et tõenäoliselt püüavad euroala rahandusministrid esialgu suurendada survet Kreekale, et valitsus viiks kavandatud eelarvekärped ellu, nii et läinud nädalal lubatud abi ei tuleks kasutada.
„Ministrid ei taha eriti midagi ex ante lukku lüüa. Kui probleem tekib, siis istutakse maha ja leitakse lahendus poole tunniga,“ ütles üks allikas Reutersile.
Analüütikud on Kreeka kärpeplaanis kahtlema hakanud - ilmselt sellest ei piisa, eriti viimaste makronumbrite valguses, mis näitasid läinud aasta viimases kvartalis arvatust suuremat majanduslangust. Saksamaa ja Euroopa Keskpank soovitavad Kreekale juba täiendavaid meetmeid - sealhulgas täiendavaid palgakärpeid avalikus sektoris ning käibemaksu tõstmist.
Seotud lood
Enamik sakslasi tahaksid võlgades vaevleva Kreeka eurotsoonist välja visata ja rohkem kui kolmandik on vastu kreeklastele miljardite eurode väärtuses laenu andmisele, selgub küsitlusest.
Kreeka majandus kahanes kardetust rohkem viimases kvartalis ning riigi valitsus muutis allapoole ka eelmise kolme kvartali SKP numbrid, suurendades sellega kahtlusi, kas riik suudab ise hakkama saada oma võlakriisiga.
Täna ajalehes Financial Times ilmunud arvamusloos kirjutab majandusajaloolane Niall Ferguson, et praegu finantsturge hüpitav Kreeka võlakriis ei piirdu sugugi vaid euroala nõrgimate riikidega, vaid kujutab endast kogu läänemaailma probleemi, mis varem või hiljem jõuab ka Ameerika randa.
Euroopa Liidu liidrid on jõudnud Kreeka abistamise suhtes kokkuleppele, mille üksikasjade üle nüüd arutama hakatakse.
Tallinna Lennujaam tahab saavutada süsinikuneutraalsuse järgmisel ja kliimaneutraalsuse 2030. aastal. Neist viimane eesmärk on Tallinna Lennujaama finantsjuhi ja juhatuse liikme Anneli Turkini sõnul ambitsioonikas ja väljakutsuv, sest kõiki tehnoloogiaid selle saavutamiseks veel olemas ei ole.