Prantsusmaal ja Saksamaal võib olla palju pakilisem põhjus Kreekale appiminekuks – oma pankade päästmine, kirjutab tänane Wall Street Journal.
Kokku on Saksa ja Prantsusmaa pangad Kreeka laenuvõtjatele laenanud 119 miljardit dollarit, lisaks veel ligi 900 miljardit dollarit teistele suure võlakoormaga riikidele euroala perifeerias. Kahe riigi pankade arvele langeb laias laastus pool Euroopa pankade laenudest nendele riikidele, kirjutab leht.
Mure võimalike negatiivsete tagajärgede pärast on viimastel nädalatel survestanud Euroopa pankade aktsiaid. DJ Stoxx Euroopa pankade indeks on viimase kuuga kukkunud üle 12%. Suuremate tagurdajate seas on olnud Saksa Commerzbank ja Prantsuse BNP Paribas. Ka Prantsusmaa ja Saksamaa pankade võimaliku maksejõuetuse vastu kindlustamise hind (CDS) on detsembrikuust mõnevõrra tõusnud.
Äratundmine, et Euroopa pankades on palju Lõuna-Euroopa riikide ja eriti Kreeka võlakirju, on kannustanud Kreeka väljaaitamise mõtteid, kirjutasid Société Générale’i analüütikud läinud nädala lõpus.
Kui Kreeka oma võlgadega hätta jääb, küsivad investorid kohe, kas Prantsusmaa ja Saksamaa pangad tulevad sellest põhjustatud kahjumitega toime. See riskib vallandada paanika ja kõikuma lüüa kogu finantssüsteemi, kirjutab WSJ.
Seotud lood
Kreeka võib paluda Rahvusvaheliselt Valuutafondilt hädalaenu, kui Euroopa Liidu riikide abi jääb viibima, hoolimata lisakärbetest Kreeka eelarves.
Freedom Holding Corp. avaldas oma 2025. aasta teise kvartali tulemused, mis näitavad ettevõtte käibes ja puhaskasumis märkimisväärset kasvu. Tulenevalt laienemisest, tõusid ka ettevõtte kulud.