Kaldoja: Ida-Euroopa ja Venemaa fondid on väga perspektiivikad

"Olen ligi kolm aastat tegelenud erinevate Ida-Euroopale ja ka Venemaale fokusseerunud börsil noteerimata ettevõtete portfellidega, mis on olnud väga huvitav töökogemus," rääkis Kaldoja, mis ajendas teda fondijuhtimist üle võtma. "Samas regioonis, kuid juba noteeritud aktsiatega tegelemine on põnev jätk eelmisele tööle ja annab tervikliku pildi finantsturgudest," selgitas ta.

Oma rolli otsuse vastuvõtmisel mängis ka võimalus teha igapäevast tihedat koostööd Skandinaavia suurima ja väga kogenud fondihalduriga, leidis uus fondijuht. Fondi igapäevane investeerimistegevus toimub Roburis, kus sellele pühendub suur meeskond, rääkis ta. "Meie ülesandeks on strateegiline juhtimine, investeerimisstrateegia väljatöötamine ning selle täitmise kontroll. Ehk siis jätkan juba valitud strateegia elluviimist ning elan töösse sisse," kirjeldas Kaldoja oma eesmärke fondijuhina.

Kommenteerides perspektiive ja tootlust Ida-Euroopa ja Venemaa fondides tõi Kaldoja välja Venemaa aktsiaturu kohta kaks aspekti:  nafta hind ja poliitilised arengud. "Need kaks asja määravad suuresti ära ka selle, millist tootlust aktsiaturg lähiajal pakub," mainis Kaldoja ja lisas, et igal riigil tuleb mõelda ja leida, mis teeb teda investorile atraktiivseks.

Mis puudutab Ida-Euroopat, siis tundub, et on läbi saanud ligi aasta valitsenud investorite suhtumine, kus jagati ida-Euroopa headeks nagu näiteks Poola ja Tšehhi, ja pahadeks nagu Ungari ja Baltikum, arvas Kaldoja.

"Poola on näiteks tuntud oma suure siseturu poolest ning samuti ainsa Ida-Euroopa riigina, kus 2009 majanduskasv jäi positiivseks," rääkis Kaldoja.  Eestis on loodetavasti euro tulek kui psühholoogiline tegur, mis investorile kindlustunde tekitab. "Näiteks odav tööjõud ei ole ammu enam teema, samas usume kindlalt EU konvergentsi jätkuvasse positiivsesse mõjusse ja pigem ma ootan kogu regiooni suhtes uute investeeringute saabumist kui olemasolevate lahkumist," mainis Kaldoja.