Suurim kartell sündis Ussimäel

Rakvere külje all Ussimäel asuva RMK kontori õuele vuravad 19. septembril 2008 paljude puiduvedamisettevõtete juhtide autod, RMK metsamajanduse peaspetsialisti Rainer Laigu töökabinet täitub kiiresti närviliste ning vaidlevate ettevõtjatega. Nad ei tea, et hilisemate jälitustoimingute käigus kaardistatakse telefoni tugijaamade salvestiste abil minuti täpsusega nende asukoht ja liikumine, konfiskeeritakse telefonid ja arvutid, mille sisu eksperdid üksipulgi lahkavad, otsitakse läbi kodud, kontorid ja autod.

Ussimäest saab suurima Eestis avastatud kartellikokkuleppe võtmepaik.

2008. aasta algus on veoäris tegutsejatele keeruline. Kütuse kiire hinnatõus sööb firmade kasumi. Hinnatõusuga samas tempos kasvab RMKd teenindavate puiduettevõtete omanike rahulolematus, sõlmitud hankelepingud ei võimalda veoteenuse hinda tõsta. RMK on valmis sõlmima uued lepingud ja muutma hinnaarvestuse paindlikumaks. Vastutasuks soovib aga viia lepingutesse nõude, et firmad paigaldaksid veoautodele positsioneerimisseadmed.

Suve hakuks on enamik ettevõtteid vana lepingu üles öelnud ja RMK kuulutab juunis lühikese ajaga välja 38 uut viieaastast riigihanget kogusummas 1,7 miljardit krooni. Hanke võitmine on ettevõtjatele elu ja surma küsimus, sest paljud puiduvedajad sõltuvad kas täielikult või osaliselt RMK tellimusest.

Nii magusa hanke puhul ei soovi aga ettevõtjad jätta midagi juhuse hooleks ning osa metsavedajate peas küpseb idee, kuidas RMK hankelt maksimaalset kasu lõigata. Konkurentsiameti ja prokuratuuri esitatud kahtlustust lugedes jääb mulje, et kokkumängu eestvedajateks on Folie MP juht Andras Kaasik, Vikingmodumi juht Kaupo Nõmmemees, Iriscorp Metsavedude juht Kaido Sikk ja omanimelise firma juht Margo Novikov. Neid aitab RMK enda töötaja Rainer Laigu. Selle kokkumängu tulemusena kaotab RMK 41 miljonit krooni.

Esimene anomaalia tekib pakkumuste esitamisel, kui selgub, et osa firmasid esitas ebatavaliselt palju pakkumusi erinevatele hangetele. Näiteks Vikingmodum osales 38 hankes, OÜ Margo Novikov 36, Iriscorp Transport ja Silvanus Metsaveod 25 hankes.

"Ebatavaline oli see, et mõned pakkujad tegid väga palju pakkumisi väga paljudes riigihangetes, mida nad võidu korral poleks suutnud täita. See omakorda põhjustas tagasivõtmisi," ütleb hanke korraldanud Laigu ülekuulamisel.

Tegelikult on tagasivõtmise põhjus aga muus.

"Algusest peale oli selge, et kui mõni firma on teinud 15 pakkumust, siis oligi tal mõeldud see selleks, et osast hangetest hiljem endale, mitte RMK-le kasulikult loobuda," ütleb uurijatele Vilkesti juht Arvi Pettai. Vilkest küll osales riigihankes, kuid viis kogemata hankepaberid valesse kohta ning ei kvalifitseerunud.

Kuu aega enne võtmekohtumist ehk 15., 18. ja 19. augustil avatakse Ussimäel pakkumused. Ehkki pakkumuste sisu peaks olema konfidentsiaalne, ei pea RMK töötajad sellest kinni. Vastupidi, avamise juures viibib hulk ettevõtjaid, kes kirjutavad kogu info üles, sh konkurentide hinnad. Saadud infost pannakse kokku tabel, mis rändab kõikide asjasse pühendatute e-postkasti.

Pakutud hinnad teevad osa ettevõtjate meele mõruks. "Pakkujate vahelt käis läbi mõte, et võiks RMKga selliste hindadega lepinguid üldse mitte sõlmida," tunnistab kartelliküttidele ülekuulamisel Margo Novikov.

Et plaane paika panna, saavad ettevõtjad omavahel kokku, pärast seda algavad omavahelised telefonikõned ja kokkulepped.

"Andras Kaasik helistas ja küsis, et kas oleme nõus millestki loobuma, et midagi saada, ja millest me oleksime nõus loobuma," meenutab hankel osalenud Töörõõmu logistik Mart Meeru. Kaasiku pakutud kokkuleppest ta keeldus.

Kokkulepe tähendas seda, et esmalt jagati ettevõtete vahel ära piirkonnad ja iga ettevõte arvutas välja talle sobiva hinna. Seejärel lepiti kokku, millised firmad ja kelle kasuks mingis piirkonnas loobuvad. Õhku jäi vaid küsimus, kas konkurenti saab usaldada?

Folie MP juht Andras Kaasik, Iriscorpi juht Kaido Sikk ja Vikingmodumi juht Kaupo Nõmmemees tegid hulganisti odavaid pakkumisi ning nende äraütlemistest sõltusid teiste ettevõtete võidud.

Mitu ettevõtjat tunnistab ülekuulamisel, et osa pakkujaid küsis neilt loobumise eest raha.

"Kaasik oli teinud palju odavaid pakkumusi ja hoidis kõiki teisi pinges, sest ta polnud nõus neist nii lihtsalt loobuma," ütleb ülekuulamisel Margo Novikov. Tema sõnul küsis Kaasik loobumise eest raha. Kaasik ütles, et kui mina talle loobumise eest ei maksa, siis ta müüb enda loobumise mõnele teisele huvilisele. "Loobumishind" oleks Novikovi sõnul vormistatud arvena logistikateenuse eest. Novikov sellisele kokkuleppele enda sõnul ei läinud.

Kas tegelikult keegi kellelegi loobumise eest ka raha maksis, ei ole uurijatel õnnestunud välja selgitada. Küll aga oli loobujaid massiliselt.

Laigu määrab hankele esitatud avalduste tagasivõtmise tähtajaks 19. septembri. Kella 10ks on pakkujad, avaldused näpus, Ussimäe kontoris, kuid et sajaprotsendilist usaldust üksteise vastu pole, jääb asi pooleli.

Reformierakonna kunagise rahalise toetaja Andras Kaasiku rollist juhtunus annab tunnistust kõnekas detail. Ta sõidab 19. septembril välismaale ja seetõttu lükatakse avalduste tagasivõtmise tähtaeg 23. septembrile, mil sama seltskond koguneb taas Ussimäe kontorisse.

Ülekuulamistest selgub, et pakkumistest loobumine ei toimunud sugugi ladusalt. "Nad olid ägestunud ja vaidlesid omavahel," meenutab uurijatele Laigu. "Kuulsin, kuidas ettevõtjad omavahel arutasid, kes millist riigihanget endale soovis saada," lisab ta.

Nähes, et vaidlus ei lõpe, esitab Laigu ettevõtjatele ultimaatumi: kui pakkujad ei suuda otsustada, millistest riigihangetest nad loobuvad, siis kuulutab RMK võitjaks kõik odavad pakkumused ja kui teised ei saa tegelikkuses vedusid teha, on nad 48 tunni pärast automaatselt lepingu rikkujad. See mõjub ja ettevõtjad toovad loobumisavaldused tema kabinetti.

Kokku esitatakse kahel päeval 240 tagasivõtuavaldust. Ehkki vedajad ise põhjendavad tagasivõtmisi veovõimsuse puudumisega, selgub uurimise käigus, et tagasi on võetud just odavamad pakkumised.

RMKd kaitseks taoliste tagasivõtmiste puhul tagatise küsimine, miskipärast oli hanke korraldamise eest vastutanud Laigu jätnud selle nõude hankest välja.

Tagantjärele tundub uskumatu, et üks kartellikokkuleppe eestvedaja ja tagantutsitaja oli RMK enda töötaja, metsamajanduse peaspetsialist Rainer Laigu, kes oleks pidanud hoolitsema, et RMK saab võimalikult soodsad pakkumused. Praegu kahtlustatakse Laigut riigihangete nõuete rikkumises ning konkurentsi kahjustavas tegevuses.

Konkurentsiamet hakkas juhtunut uurima RMK juhi Aigar Kallase palvel, kelle avaldus laekus ametile 2008. aastal 13. oktoobril.

Pärast Ussimäel toimunud nõupidamisi ja sõlmitud kokkuleppeid saab RMK mängust välja jäänud või keelatud kokkulepetest loobunud metsaveofirmadelt pahaseid telefonikõnesid.

Võimalik, et RMK juhi kiire reageerimine on põhjuseks, miks uurijad ei suutnud selgitada välja Laigu ja teiste hankega tegelenud RMK töötajate käitumismotiivi. RMK töötaja isikliku kasu saamist ei ole uurimine tuvastanud.

RMK juhatuse esimees Aigar Kallas, kes esitas oma asutuse korraldatud riigihanke uurimiseks avalduse konkurentsiametile, ütleb, et kui RMK-le tekitatud kahju kinnitust leiab, tühistatakse jõus olev hange ning kahjusumma nõutakse ettevõtetelt sisse.

"Juhul kui selgub, et RMK-le on tekitatud kahju, siis on meil võimalus need kahjud sisse nõuda," ütleb Kallas.

"Mis puudutab võimalikku seaduserikkumist ja võimalikke kahjusid, siis esitasime uurimisorganite avalduse ja loodame, et uurimine toimub kiiresti ja õiglaselt. Kui süü leiab tõendamist, pole konkreetseid lepinguid võimalik jätkata," räägib ta.

Kallas möönab, et RMK jaoks oli tegu keerulise ja mahuka riigihankega. RMK oli huvitatud kiirest hankest, kuna puitu oli vaja vedada, ent kehtivaid lepinguid polnud. Kallase sõnul polnud ette teada, et 1,7 miljardi krooni suurune hange ja selle korraldamine nii ootamatu pöörde võtab.

"See, et hanke pakkumuste tagasivõtmise avalduste esitamise juures toimus tihedaid läbirääkimisi, polnud ette prognoositud ega ka soovitud," möönab Kallas.

"Olukorra tingis ilmselt see, et RMK poolt oli mängus suhteliselt suur raha ja ettevõtjad kaalusid, milliseid pakkumusi teha," selgitab Kallas. Tema sõnul võis ettevõtjate poolt küll tekkida surve astuda hanke läbiviijaga läbirääkimistesse ja hanke läbiviija võis käituda lõpuni mitte korrektselt.

Hankel osalenud ettevõtjad on võtnud hoiaku, et RMK oli ise süüdi, hange oli vigaselt korraldatud ja see sundiski neid nii käituma ning tagasivõtmise avaldusi esitama.

"See on provokatiivne," nendib Kallas. "Samad ettevõtjad on süüdistanud RMKd ka selles, et sunnime neid lubatud koormusest raskemaid veoseid vedama, sest korraldame hanke ja ostame teenust vähempakkumise korras. Ettevõtjad on ilmselt hiljem kalkuleerinud, kui palju nad kasu või kahju teenivad, ning see on pannud nad just selliseid otsuseid vastu võtma ehk mitte seadust järgima, vaid raskemaid koormaid vedama. Kas see on siis RMK süü?" küsib Kallas.

Kallase sõnul tekkis RMK juhtkonnal kahtlusi, kui nad nägid, kuidas ettevõtjad võtsid massiliselt pakkumusi tagasi ja hindasid RMK enda töötajate käitumist hanke korraldamises.

"Tekkis kahtlus, et kõik pole selles hanke korralduses päris seaduspärane ja hankes osalejad on eelnevalt tulemustes kokku leppinud. Jäi kahtlus, et ettevõtjad ei võtnud pakkumusi tagasi igaüks iseseisvalt, vaid teineteisega konsulteerides. Ja see pole korrektne," ütleb Kallas.

RMK metsamajanduse peaspetsialisti Rainer Laigut iseloomustab Kallas kui väga töökat, võimekat ning tööandjale lojaalselt inimesest.

See, et Laigu hanke korraldamises ja väidetavas kartellikokkuleppes üks kahtlusalustest on, tuli Kallasele üllatusena. "Ausalt öeldes, ei oodanud seda," lausub Kallas.

Ta möönab, et 1,7 miljardi krooni suuruse hanke uurimine ja võimalikud seaduserikkumised kahjustavad kindlasti nii RMK kui ka kogu metsasektori mainet.

Tänaseks on RMK palganud tööle hankespetsialistid ning parandanud hankekorraldust.

Prokuratuuri teatel on kohtueelne menetlus lõpule viidud ja kriminaaltoimiku koopiad veebruaris kaitsjatele edastatud.

"Seadus näeb ette tähtaja kaitsjate poolt võimalike taotluste esitamiseks ja see aeg praegu kestab. Kohtueelse menetluse üksikasju ei pea prokuratuur käesoleval hetkel võimalikuks täpsemalt kirjeldada," öeldi prokuratuurist.

Riigihanke eest vastutanud RMK metsamajanduse peaspetsialist Rainer Laigu ei näe endal süüd.

"RMK ise tegi avalduse selle hanke uurimiseks, sest kahtlustasime, et osa ettevõtjaid on omavahel kokku leppinud," ütleb ta. "Mina oma rolli selles ei näe. Ettevõtjad pidid tagasivõtmise avaldused tooma, kuna neil puudus veovõimsus võidu korral neid hankeid täita," selgitab ta. "Minu kaasaaitamine oli mõttetu, kuna RMK tahtis saada madalamat hinda."

Ometi läks hange RMK jaoks 41 miljonit krooni kallimaks?

"See on nii ja naa, seda peab kohus otsustama," vastab Laigu Äripäevale.

Küsimusele, miks ei pannud Laigu hankedokumentidesse sisse tagatise nõuet, ütleb ta: "Seda nõuet tõesti polnud, kuna varem polnud me seda metsanduses kasutanud. Nüüd oleme küll targemad ja kasutame seda. Võib öelda, et see oli minu teadmatus. Kas see viga oli, kuid eks ettevõtjad kasutasid ilmselt seda ära," ütleb Laigu.

Mis oli Laigu käitumise motiiv ja kas Laigu on saanud hanke korraldamise käigus isiklikku kasu? "Meie huvi oli, et leiame kiiresti vedajad. Mingit isiklikku kasu ei ole ma saanud," kinnitab kümme aastat RMKs töötanud Laigu. Tema otsene ülemus, RMK juhatuse liige Tavo Uuetalu on pidanud samuti käima uurijate juures tunnistusi andmas.

"Meil polnud tol hetkel tööl hankespetsialiste ja metsanduse inimestele käis hanke korraldamine üle jõu," ütleb ta telefoniintervjuus.

"Möönan, et riigihangetega on RMK-l ka varem probleeme olnud, kuid nüüd on meil hankeosakond ning loodetavasti tulevikus selliseid asju enam ei juhtu," kinnitab Uuetalu.

Küsimusele, miks polnud riigihankes määratud tagatist, mis välistanuks massilise pakkumuste tagasivõtmise, ei oska Uuetalu vastata. "Õigustusi on raske leida, see on tagantjäreletarkus," lisab ta.

Kaupo Nõmmemees, Vikingmodumi juht

Seal polnud mingit kokkumängu. Kui vaadata hetke majandusolukorda ja konkurentsi, siis igaüks tahab teisele kotti pähe tõmmata.

Pakkumised pidigi tagasi võtma, sest polnud veovõimsust neid täita.

Kaido Sikk, Iriscorp Transport juht

Hanke ülesehitus oli selline, et ettevõtjad olid sunnitud nii käituma. Suhteliselt loogiline, et võetakse tagasi odavamad pakkumised, kui on võimalus võita kallima pakkumisega.

Andras Kaasik, Folie MP juht

Ei toimunud seal mingit kokkulepet. Mõelge, kui palju on puiduveofirmasid! RMK võiks viga otsida oma töötaja ebaprofessionaalsusest. Ma ei arva, et Rainer Laigu sai sealt isiklikku kasu. Pigem teeb ta ettevõtjatele, keda ta juba aastaid tunneb, lihtsalt meelehead. Hange oli korraldatud sellise suunitlusega, et väiksed firmad löögile ei pääseks ning võidaksid suured, juba väljakujunenud vedajad, kellega on aastaid koostöö sujunud.

Kokkuvõttes läks hange odavamaks, sest vedajate hinnad jäid ca 15% madalamaks, kui oli RMK planeerinud.