Tallinna Vesi: konkurentsiameti analüüs mittetäielik 

Konkurentsiameti analüüsi järgi on Tallinna Vee tulukus võrreldes teiste suuremate vee-ettevõtjatega tavapäratult kõrge, kuna ettevõtte hindu pole nõuetekohaselt reguleeritud.

Alljärgnevalt on esitatud katked Tallinna Vee (ASTV) juhatuse esimehe kirjast.

Regulatsiooni põhikontseptsioon on see, et selle eesmärk on asendada konkurentsituru tingimusi. Konkurentsiturul otsivad kliendid kõrgema kvaliteediga toodet neile sobiva hinna eest. Ometigi ei ole konkurentsiameti (KA)  võrdlustes neid tegureid arvesse võetud. Lihtne oletus, et kasum on liiga kõrge, mis põhineb mittetäielikui finantsilisel võrdlusel omavahel võrreldamatute ettevõtete vahel, ilma, et oleks võrreldud kvaliteeti, muudab KA analüüsi parimal juhul mittetäielikuks.

KA on hästi teadlik asjaolust, et mis tahes ettevõtte kasumi suurus sõltub tervest reast juhtkonna hinnangutest ja raamatupidamisstandardite kasutamisega seotud erinevatest võimalustest. Näiteks on ASTV põhivarade kasulik eluiga vahemikus 20 aastat kuni 100 aastat. Nende varade eluea põhjal arvestatakse välja amortisatsioonikulud ning see märgitakse kasumiaruandes kuluna, mis vähendab kasumit.

Kui ASTV kasutaks teistsugust juhtimisalast hinnangut varade eluea osas, oletame, näiteks vähendades seda 50% võrra (varade kasulik eluiga oleks 10-50 aastat), millise juhtimisotsuse võiks ASTV mis tahes ajal vastu võtta, siis

suurendaks see amortisatsioonikulusid 50% võrra, mis omakorda vähendaks kasumit 40-45 miljoni krooni võrra aastas.

Oma analüüsis ei selgita KA seda, kuidas ja kas nad on analüüsinud teiste vee-ettevõtete juhtkondade hinnanguid varade eluea osas. Ilma sellise võrdluseta kaotab erinevate veeettevõtete kasumi võrdlus koheselt tähenduse, kuna ei võrrelda omavahel võrreldavat.

Teiseks, tundub, et kasumite võrdlemisel ei ole KA analüüsinud iga vee-ettevõtte suhtelist efektiivsust. Kui puudub võrdluse alusena kasutatavettevõte, kellega teisi ettevõtteid võrrelda, siis on selline analüüs mõttetu. Alates erastamisest on ASTV teinud märkimisväärseid investeeringuid investeeringuprojektidesse ja tootmisprotsessidesse, et vähendada jooksvaid kuludega seotud kohustusi. Me ei ole kindlad, kas Narva, Tartu või Pärnu vee-ettevõtted, kellele KA viitab kui ettevõtetele, kellega ASTVd võrreldakse, on samuti toiminud.

KA tunnistab, et ASTV kasumit võrreldi Narva, Tartu ja Pärnu veeettevõtetega puhtalt seetõttu, et need vee-ettevõtted teenindavad Eesti suurimaid linnu, kuid ei analüüsi, mis võiksid olla erinevused. Jäävad vastuseta järgmised küsimused: kas ASTV on kasumlikum kuna ta on efektiivsem?, kas ASTV pakub tehtud investeeringute tulemusena parema kvaliteediga teenust ning teeb seda madalamate kuludega? Kumbki teema KA analüüsis käsitlemist ei pälvinud.

ASTV ei vaidle vastu vajadusele reguleerida Eesti veetööstust tasakaalustatud ja

professionaalsel viisil. Hästi struktureeritud ja läbimõeldud regulatsioon toob märkimisväärset kasu riigi elanikele toote ja teenuse kvaliteedi osas ning võimaldab neid standardeid saavutada madalamate kuludega.

Kogu selle kirja vältel olen demonstreerinud, et ASTV vastu suunatud kriitika ja süüdistused põhinevad pigem arvamusel kui tõendusmaterjalide kriitilisel analüüsil ning kindlasti ei ole arvesse võetud mitmeid parimatel tavadel põhineva regulatsiooni peamiseid aspekte.

ASTV on alati kinni pidanud kõikidest seadustest ning teenusestandarditest ning nüüd, ilma igasuguse dialoogita ja vähese majandusharu teadmiste pinnalt nõuavad mitmed eri institutsioonid, et me ühepoolselt rikuks olemasolevat lepingut ja meie kohustusi investorite ees. Sellised nõudmised ei soodusta, vaid nõrgendavad Eesti investeerimismaastikku pikemas perspektiivis.