Äsja avaldatud Eesti Inimarengu Aruanne 2009 on kriitiline nii Eestis kehtiva maksusüsteemi kui kriisi ajal langetatud maksuotsuste osas.
Mitmed maksupoliitilised otsused viimase viie aasta jooksul on sattunud vastuollu majandustsükli juhtimise üldiste makromajanduslike põhimõtetega, nendib aruande majandusosa toimetaja Erik Terk.
Tulumaksude alandamine kiire majanduskasvu tingimustes aastatel 2004–2007 viis majanduse ülekuumenemisele ning majandusstruktuuri deformeerimisele ja konkurentsivõime vähenemisele. Tarbimismaksude tõususud aastatel 2008–2010 halvendasid tarbijaturu olukorda ning võimendasid veelgi majanduse kokkutõmbumist. Töötuskindlustusmaksete mitmekordne tõus on oluliselt suurendanud ettevõtete tööjõukulutusi.
Ka maksude struktuur on kiivas. Suur osa maksutuludest on seni kogutud tarbimismaksudest, mis tähendas majanduskriisi puhkedes järsku maksutulude vähenemist.
„Järsud muutused eelarvetulude laekumises annavad tunnistust erinevate maksutulude tasakaalustamatusest, mis ongi üks Eesti maksusüsteemi nõrkusi,“ nendib Terk. Ühtlasi tähendavad tarbimismaksud ja eriti käibemaks maksukoormuse jaotumist vaesema elanikkonna kahjuks, mis võimendab ühiskonna kihistumist.
Käibemaksu ja aktsiiside tõstmine aastatel 2008-2010 suurendab Eesti riigieelarve sõltuvust tarbimismaksudest veelgi. Juba varem olid tarbimismaksud Eesti eelarves suhteliselt suurema osakaaluga kui mujal ELi riikides.
Lähiaastate Eesti valitsussektori rahastamise jätkusuutlikkus eeldab maksusüsteemi arendamist ja tasakaalustamist. Peaküsimuseks on – missugune on efektiivne maksustruktuur ja maksukoormuse jaotus erinevate „maksuohvrite” vahel?
Tarbimismaksude ja sotsiaalmaksude koormus enam kindlasti kasvada ei või. Demograafilisi trende arvestades saab ettevõtete sotsiaalmaksukoormust hoida praegusel tasemel või alandada ainult maksukoormuse ümberjaotamisega teistele maksudele, nendib Terk. Tõenäoliselt peab tulevikus riigi maksutuludes kasvama nii ettevõtte- kui üksikisiku tulumaksu osa.
Seotud lood
Eesti Inimarengu Aruande toimetaja Erik Terk leiab, et Eesti tulevikku silmas pidades on äärmiselt ohtlik rääkida, nagu oleks seni kõik õigesti tehtud, elame kriisi üle, jätkame sama moodi ning oleme rikkad ja õnnelikud edasi.
Täna esitletava Eesti Inimarengu Aruande (EIA 2009) fookuseks on inimeste elukeskkond ja ühiskonna kvaliteet ning majanduskriisi poolt tõstatatud küsimused.
Edgar Savisaare pakutav astmelise tulumaksu mõte väärib arutamist, kuid argumentatsioon – astmelise maksuga majanduskollapsi vastu – on liiga üheülbane, omistades ühele maksuhoovale põhjendamatut imeväge.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.