Saneerimisel Glaskek jahib uut investorit

"Kui aasta lõpuks õnnestub jõuda tehinguni, siis see oleks hea. Praegu on meil kolm-neli pakkumist, mida arutatakse ja nende seas on olnud ka Skandinaavia investeerimisfonde," rääkis Äripäevale Glaskeki juht Indrek Pajuri.

Ta selgitas, et Glaskek plaanib oma tootmise koondada Tartu tehasesse ja Tallinnas Peterburi tee 47 asuva kinnistu võõrandada. Selle kaudu loodetakse kohata ka investorit. "Tahame Tallinna kinnistut võõrandada ja sellest saadud rahaga oma laenukohustusi vähendada," selgitas Pajuri. Müügiplaane põhjendas ta ka sellega, et Tallinna kinnistu näol on tegu linna sees asuva kalli maaga, mida ei ole otstarbekas pidada.

Esimesed turu kompamised tehti möödunud aastal, aga siis olid investorid Eesti suhtes ootaval seisukohal. Nüüd, kui majandus stabiliseerumas ja riigil euro tulekuks vajalikud nõuded täidetud, on investorite huvi Pajuri sõnul kasvanud.

Glaskeki juht ütles, et omanikud koostöös Swedbankiga on ettevõttesse ka allutatud laenu näol täiendavalt investeerinud. Kuigi Pajuri ei tahtnud täpsetest rahanumbritest rääkida, vihjas ta, et jutt käib rohkem kui kümnest miljonist kroonist.

Aprilliks oli sõlmitud müügilepinguid 50 miljoni krooni eest

Häid uudiseid oli Pajuril ka Glaskeki müügi aktiviseerumise osas. "Selle aasta neljanda kuu alguseks oli meil 50 miljoni krooni ulatuses müügilepinguid sõlmitud, millest osa on täidetud ning teine osa saab täidetud selle aasta jooksul," rääkis ta. See on kaks kolmandikku Glaskeki möödunud aasta ekspordist, lisas ta.

Pajuri sõnul on Glaskeki suund täna üha enam suunatud ekspordile ning tooteid müüakse aktiivselt Inglismaa, Skandinaavia ja Kesk-Euroopa turule.

"Kes ei hakka praeguses olukorras üle piiride vaatama, ei jää elama," kommenteeris Glaskeki saneerimisnõustaja Urmas Tross.

Saneerimisnõustaja: Glaskek juhtimisvigu teinud pole

Trossi sõnul on koostöös Glaskeki juhtkonnaga koostamisel saneerimiskava. "Juhtkond Glaskeki juhtimises vigu teinud ei ole. Tegemist on objektiivse käitumisega antud olukorras, kus Glaskek on muutunud haldusettevõttest taas tootmisettevõtteks," rääkis saneerimisnõustaja.

Edasi koostatakse tema sõnul 2009. ja 2010. aasta käekäigust lähtuvalt prognoosid, millised võiksid olla Glaskeki tulemid järgnevatel aastatel. Kuid prognoosimisel hoitakse pigem konservatiivset joont. "Ja see plaan peab siis igal juhul täituma. Kui täitub üle, siis on ju väga hästi," selgitas Pajuri.

Saneerimisnõustaja hinnangul on kõik Glaskekiga juhtunu tingitud majanduslangusest. "Kui ei oleks olnud nii suurt majanduslangust (näitab käega pea püstloodis toimunud kukkumist – toim.) siis võib-olla poleks neil saneerimist vaja olnudki," rääkis Tross.

Glaskeki auditeerimata kahjum 2009. aasta lõpu seisuga oli 26 miljonit krooni. "Aga varad kaaluvad kohustused üle," lisas Tross. Ettevõtte omakapital on mulluse majandusaasta aruande kohaselt 75 miljonit krooni, kohustusi kokku 352,5 miljonit, millest pikaajalised kohustused moodustavad 162 miljonit.

Swedbank koos kaheksa suurima võlausaldajaga, kellel Glaskeki vastu igaühel üle miljoni kroonine nõue, moodustavad 85% nõuetest. Saneerimiskavas olevaid nõudeid Glaskeki vastu on Pajuri sõnul ligikaudu 36 miljoni krooni ulatuses.

Glaskeki kontserni umbes 1000 töötajast on pärast tütarettevõtete liitmist Glaskekiga mullu jäänud järele 300.