• OMX Baltic−0,91%296,83
  • OMX Riga0,98%882,64
  • OMX Tallinn−0,37%1 895,18
  • OMX Vilnius−0,88%1 150,78
  • S&P 5001,59%5 954,5
  • DOW 301,39%43 840,91
  • Nasdaq 1,63%18 847,28
  • FTSE 1000,37%8 842,08
  • Nikkei 2251,7%37 785,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%93,15
  • OMX Baltic−0,91%296,83
  • OMX Riga0,98%882,64
  • OMX Tallinn−0,37%1 895,18
  • OMX Vilnius−0,88%1 150,78
  • S&P 5001,59%5 954,5
  • DOW 301,39%43 840,91
  • Nasdaq 1,63%18 847,28
  • FTSE 1000,37%8 842,08
  • Nikkei 2251,7%37 785,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%93,15
  • 08.04.10, 16:50
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Trichet: Kreeka ei jää võlgadega hätta

Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet välistas täna võimaluse, et võlakriis Kreekal üle pea kasvab.
„Kreeka maksejõuetus ei ole teema,“ ütles Trichet täna keskpanga intressiotsusele järgnenud pressikonverentsil.
Nii Kreeka maksejõuetuse riski hind (CDS) kui intressimäärade vahe Kreeka riigi ja Saksamaa võlakirjade vahel on täna kärisenud rekordtasemetele, kuna turud on ELi ja IMFi lubatud abis Kreekale kõhklema löönud. 
Trichet kordas, et ELi valitsusjuhtide märtsi lõpus tehtud avaldus, mis lubas koos IMFiga vajadusel Kreekale appi minna, on väga tugev avaldus ning et keskpank toetab seda igati. Määrava tähtsusega on seejuures, et Kreeka oma eesmärgiks seatud kokkuhoiumeetmed ellu viib. Kreeka eelarvedefitsiit küündis mullu 12,7%le SKPst ning valitsuse plaan on defitsiiti tänavu 4 protsendipunkti võrra vähendada.
Mis puutub euroala riikide abilubaduse klauslisse, et Kreekale antav laenuabi ei või sisaldada toetuselementi, siis möönis Trichet, et see ei pruugi tingimata tähendada Kreekale laenamist turuintressiga. Täna nõudsid investorid Kreeka kümneaastase tähtajaga võlakirjadelt tulusust juba 7,5%.
Trichet sõnul võib seda klauslit tõlgendada ka nii, et riik, mis Kreekale laenu annab, ei anna seda madalama intressiga kui riik ise turult laenates maksma peab. „Seda kõike aga otsustavad riigid ise, kui taoline vajadus tekib,“ rõhutas Trichet. Euroopa Keskpanga seisukoht on, et laen Kreekale peaks olema ilma toetuselemendita.
Kreeka võimalus laenu saada Saksmaa intresimääraga oleks samas sisuliselt ikkagi subsiidium.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele