Riik võtab Eesti Energiast 1,7 miljardit dividende

Eesti Energia juhatuse liige Margus Kaasik rääkis, et see on ministeeriumite kokkuleppe küsimus, mitu krooni täpselt riigifirmast dividende soovitakse võtta, kuid suurusjärgu on poliitikud välja mõelnud - 1,7 miljardit.

Samas loodavad Eesti Energia juhatus ja nõukogu, et valitsus ikkagi otsustab suvise aktsiaemissiooni kasuks, sest seitsme miljardi kroonine omakapitali tõstmise vajadus on reaalne.

"Meie jaoks on tähtis, et saaksime esmased investeeringuotsused kinnitatud. Kasutaksime selle raha uute elektrijaamade ehitamiseks, aga enne selge rahastamisotsuse tegemist ei ole ükski partner nõus meiega eellepinguidki sõlmima," rääkis Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive.

Liive sõnul on raha vaja esmaste sissemaksete tegemiseks, et alustada hädavajalike Narva uute katelde ehitamise projektiga.

"Niikuinii on vaja lisaks seitsmele miljardile kroonile laenata 5-6 aasta jooksul lisaks veel 900 miljonit eurot. Ülejäänud investeeringuvajadus, mis 10 aasta jooksul on ligikaudu 60 miljardit krooni, peaksime saama omavahenditest. Avatud elektriturul kauplemine on kindlasti üks võimalus, samuti põlevkiviõli tootmine ja müük," rääkis Liive.

Kui valitsus eesotsas reformierakondlase Andrus Ansipiga otsustab siiski, et Eesti Energiast ei saa börsifirmat, peab riik ise leidma võimalused ettevõtte omakapitali seitsme miljardi krooni võrra suurendada.

"See lepiti valitsuses kokku juba eelmise aasta lõpus, et ettevõtte omakapitali on vaja tulevaste laenuvõtmiste tarbeks suurendada. Nüüd on küsimus, kuidas. Ja selle peaks nüüd küll võimalikult kiiresti ära otsustama. See oleks kõige hullem, kui otsustamine jääks venima," muretses Liive.

Eesti Energia nõukogu esimees Jüri Käo lisas, et mõistlik oleks valitsejatel siiski Eesti Energia IPO korraldada, sest riigil oleks seda vajaminevat seitset miljardit krooni ka mujal vaja kasutada, kui ühe aktsiaseltsi omakapitali suurendamiseks.

"Oleks, et Eesti Energia börsiletuleku vastu ei oleks maailmas huvi!? Huvi on väga suur, sest erinevalt mingist traditsioonilisest Inglise veefirmast, millel kõik regulatsioonid paigas ning arenguvõimalusi praktiliselt ei ole, on Eesti Energial potentsiaali väga palju erinevates valdkondades edasi areneda," rääkis Käo.

Ta lisas, et kuigi näiteks nii tuuleenergeetika, põlevkiviõlitootmis- kui prügivaldkonna ettevõtjad ning neid toetavad poliitikuid ja riigiametnikud on kõvasti Eesti Energia vastu lobistanud ja soovivad, et energiahiid ajaks Narvas ainult põlevkivi ahju ega sekkuks nende ärisse, on Eesti Energia siiski oma rida ajanud ning seni edukalt hakkama saanud. 

Liive puudutas ka majandusminister Juhan Partsi hiljutist lubadust, et juhul, kui Eesti Energia läheb börsile, siis ettevõtte töötajatele jagatakse tasuta aktsiaid.

"No minister mõtleb kõva häälega. Mina ei saa kõva häälega mõelda. Mina ei tea, mida ta selle lubadusega võis silmas pidada," märkis Liive muigamisi.

Kuigi idee tulnud äriühingust, ei tahtnud Liive selle üle pikemalt diskuteerida.

"Tähendab, mina ei saa kõva häälega mõelda. Kui mina mõtlen kõva häälega, siis tuleb finantsinspektsioon mulle majja sisse," ohkas energiahiiu juht.

Mis puudutab lõppenud majandusaastat, siis sellega oli rahul nii Liive kui ettevõtte nõukogu esimees Jüri Käo.

"Hoidsime kulusid kõvasti kokku. Koondasime seitse protsenti töötajaid ja harvendasime ning vähendasime seadmete hooldamisgraafikuid. Samuti läks väga hästi energiaeksport. Oli päevi, mil Nord Pooli hind oli nii kõrge, et teenisime ühe päevaga miljoneid kroone. Lihtsalt öeldes, ostsime lätlastelt odavalt elektrit ja müüsime soomlastele kallilt maha," selgitas Kaasik muiates.

Põlevkiviõli müüb ettevõte poole ulatuses Eestist välja. Samas kasutatakse ülejäänud osa Eestis ära. Liive sõnul kasutatakse põlevkiviõli näiteks laevakütuste valmistamiseks ja kokkusegamiseks.