Suure tõenäosusega loobub valitsuskabinet täna õhtupoolikul Eesti Energia vähemusosaluse börsileviimisest. Reformierakonna toetajate lobitöö on viimaks vilja kandmas.
Eelmisel nädala kohtusid peaminister Andrus Ansip, IRLi esimees Mart Laar, rahandusminister Jürgen Ligi ja majandusminister Juhan Parts, kes eriti aktiivselt on viimastel kuudel Eesti Energia avalikku esmaemissiooni juba kui peaaegu kindlasti juhtuvat asja tutvustanud, rääkinud eelisaktsiatest ja 5000 uuest lisanduvast töökohast.
See oli kohtumine, millest ei jäänud maha stenogramme ega protokolle. Sellel kohtumisel andis Ansip mõista, et Parts ja teised energiahiiu vähemusosaluse börsileviimise pooldajad unustagu emissiooniidee.
Sageli emotsionaalse ütlemisega Parts võttis uudise teatavaks, kuid Ansipiga vähemalt avalikult tülli ei pööranud.
Ligi ei tahaks ka riigile 7miljardilist laenu võtta, sest laenuintressid kujuneksid eelarve defitsiidi allikaks, aga erakonna ideoloogide ja partei otsesemate ning kaudsemate toetajate soovidest lähtuva otsuse vastu minister naljalt ei saa.
Ometi räägiti Äripäevale ka oravapartei kimbatusest. Nimelt on parteil keeruline avalikkusele selgitada, miks Eesti Energia avalikku aktsiaemissiooni ei tule, sest otseselt ei ole üldsus Partsi varasematele IPO kuulutustele valuliselt reageerinud.
Börsiplaanile kaikaid kodaratesse loopijaid jagub
Mitme Äripäevaga kõnelenud inimese sõnul on põhilised kurjajuured, kes energiahiiu võimaliku IPO idee auklikuks lasid, isiklikku energiakontserni ülesehitav suurärimees Urmas Sõõrumaa, põlevkiviõli tootmisega tegeleva Viru Keemia Grupi üks suuromanikest Priit Piilmann - tema esindaja Eesti Energia nõukogus on Janek Parkman - ning T.R. Tamme Auto ehk Ida-Virumaa mõjukas äriperekond Tamm. Viimastele kuulub Kiviõli Keemiakombinaat. Samuti üks põlevkiviõli tootjaid.
Kui riigikogulane Kalle Palling ja VKG endine juhatuse esimees Parkman Eesti Energia nõukogusse määrati, oli Äripäevaga kõnelenud inimeste väitel Ligi mõlema kandidaadi vastu.
Oravapartei peasekretär, peaminister Andrus Ansipi "tagatoa" üks liikmetest Kristen Michal oli mehed küll esitanud ministrile kinnitamiseks, kuid Ligi jäi skeptiliseks. Kahtlustest hoolimata kirjutas rahandusminister siiski uute liikmete määramise otsusele alla.
Kalle Palling sai Eesti Energia kirstunaelaks hetkel, kui hääletas veebruaris riigikogus äriseadustiku põhimõtteid eirates energiahiiule sadu miljoneid kroone maksma läinud otsuse poolt.
Parkmani pidi aga Eesti Energia nõukogu esimees Jüri Käo mõni aeg tagasi korrale kutsuma, sest too tundis ebatervelt spetsiifilist huvi Eesti Energia õlitehase tehniliste projektide ja parameetrite vastu.
Parts: laupkokkupõrget erakondade vahel pole
Parts ütles, et eelmise nädala kohtumisel arutasid Ansip, Ligi, Laar ja tema tõepoolest erinevaid variante, kuidas Eesti Energiat rahastada.
"Eelhoiakud on teada. See, mida kirjeldasite, ei ole midagi üllatavat. Aga ma arvan, et… Vaatame. Räägime pärast kabinetti. Võin öelda, et mingit laupkokkupõrget Reformierakonna ja IRLi vahel ei ole," sõnas Parts.
Tema sõnul on Eesti Energia rahastamise küsimuses võimalik nii maksimum- kui ka nn miinimumvariant.
"Eks me siis kabinetis vaatame ja otsustame. Kõige tähtsam on, et teeksime otsuse ära. Kas on võimalik, et otsus jääb tegemata? Kõik on võimalik, aga ma väga ei usu, et nii läheb. Loodan, et teeme otsuse riiklikke huve silmas pidades," lisas Parts.
Samas rõhutas majandusminister, et kui Reformierakond siiski nõustub Eesti Energia vähemusosaluse börsileviimisega, on tehniliselt emissiooni väljakuulutamiseks ja läbiviimiseks kõik valmis.
Ligi on erinevalt Partsist aga sõjakas. "Börsilobistidel soovitan PR-firmale vähem maksta ja ülekuumenemise vastu jääd kasutada ning uskuda, et valitsuse vastutus on mitmekesisem kui äririsk ning Eesti Energia keerulisem kui meierei," prahvatas Ligi.
Ta lisas, et Eesti Energial ei ole vaja raha arvele kohe juunis.
"Küll aga on meil hulk administratiivseid riske, mis teevad arvatavast olulisemaks küsimuseks investeeringute aja ja suuruse," märkis Ligi.
Äripäeval ei õnnestunud eilse päeva jooksul Eesti Energia nõukogu esimehe Jüri Käoga kontakti saada.
Parkman IPO teemat ei aruta
Eesti Energia nõukogu liige, VKG endine juhatuse esimees Janek Parkman keeldub kommentaaridest Eesti Energia võimaliku esmase aktsiaemissiooni teemal.
Ta ei soovi arutleda ka selle üle, kas ja kui palju on võimaliku IPO temaatika ümber tiirelnud erinevate õlitootjate lobiste.
"Meil on nõukogus kokkulepe, et kõiki Eesti Energiat puudutavaid teemasid kommenteerib nõukogu esimees Jüri Käo. Küsige neid küsimusi temalt," ütles Parkman.
Miks Parkman küsis mõnda aega tagasi energiahiiu õlitehase projekti tehniliste parameetrite ja spetsiifiliste andmete järele? Isegi nii hoolega küsis, et nõukogu esimees Jüri Käo pidi Parkmani korrale kutsuma.
"See on vale. Aga küsige ka selle kohta Jüri Käolt," lisas Parkman.
Küsimus: Vastab Kristen Michal
Mida Äripäev küsis Kristen Michalilt?
Millise seisukohaga Reformierakonna esindajad kabinetis Eesti Energia IPO teemal esinevad?
Kas suhtute jätkuvalt emissiooni skeptiliselt (sellise mulje on teie liikmete viimase aja väljaütlemised jätnud)?
Mis oleks Reformierakonna arvates kõige sobivam alternatiiv IPO-le - kas rahandusminister Jürgen Ligi ministeeriumi ettevalmistatud 6leheküljeline Eesti Energia rahastamiskava või mõni nn hübriidvariant?
Kui palju on Reformierakonna seisukoha meelsust kujundanud partei otsesemad ja kaudsemad toetajad?
Kuivõrd olete nende ettepanekutega arvestanud?
Millistel kaalutlustel tegite minister Ligile ettepaneku nimetada Eesti Energia nõukogu liikmeteks Kalle Pallingu ja Janek Parkmani?
Mil moel veensite Jürgen Ligit nimetatuid nõukogu liikmeteks kinnitama?
Mida Reformierakonna peasekretär Äripäeva esitatud küsimustele vastas?
Kristen Michali vastus:
Koalitsioonis on selge ja ühtemoodi arusaam olnud juba pikka aega - valitsus arutab Eesti Energia investeeringute küsimust 13. mail ja nii ilmselt ka läheb. Me oleme korduvalt heade kolleegidega IRList rääkinud, et see pole poliitiline küsimus.
Majandusminister sai ühe ülesande - valmistada ette aktsiate esmaemissioon ja rahandusminister teise ülesande - mõelda läbi riigipoolse rahastamise võimalused. Siin pole ühtegi erakondlikku küsimust ja kui oleks ministritele antud vastupidine ülesanne, siis nii oleks ka tehtud - arvan, et mõlemad on oma tööga hästi hakkama saanud.
Nii et poliitiliselt tasandil pole siin vastuolu ja koalitsioonis oleme ka omavahel kokku leppinud, et see arutelu jääbki ratsionaalseks, mitte kuidagi emotsionaalseks. Olen kindel, et valitsus teeb mõistliku otsuse.
Kõiki neid kuulujutte, mille kohta pärite, on väga lihtne ümber lükata - Reformierakond on kogu aeg olnud veendunud, et Eesti Energia saab kindluse ehk raha investeeringuteks energiajulgeolekusse ja et meie elekter oleks parima võimaliku hinnaga. Nii, et ma ei näe siin lobby mõtet - me oleme seda ka avalikult välja öelnud.
Ja milline on rahastamise viis - see on valitsuse otsus ja selles küsimuses ei ole kaotajaid, kui tehakse Eesti energiajulgeoleku jaoks vajalikud investeeringud.
Võidame kõik, olenemata millise ministri haldusalasse need kümned miljardid lähevad.
Mis puudutab nõukogu liikmeid, siis usun, et Teil olev arvamus on väär ja soovitan vestelda kas Eesti Energia juhatuse esimehe Sandor Liive või nõukogu esimehe Jüri Käoga ja te saate aru, et tegu on tublide ja oma valdkonnas tulevikku vaatavate inimestega.
Seotud lood
Majandusminister Juhan Parts sai valitsuselt tööks Eesti Energia IPO kaitsmise ja rahandusminister Jürgen Ligi vastupidise ülesande, kinnitas peaminister Andrus Ansip.
Kabineti otsuse kohaselt laiendatakse aktsiakapitali uute aktsiate märkimisega võttes aluseks rahandusministeeriumi poolt välja töötatud ettepanekud Eesti Energia omakapitali suurendamiseks.
Eesti Energia ei ole kunagi varem tegutsemise ajaloos nii palju elektrit eksportinud, kui eelmisel nädalal, mil elektrinõudlus ja seeläbi ka hind Nord Pooli energiabörsil lakke kerkis.
Kuu aja jooksul peab lõppenud majandusaasta jooksul miljardi võrra kasumit kergitanud Eesti Energia riigile maksma ligikaudu 1,7 miljardit krooni dividende. Mullu küündis summa 1,4 miljardini.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.