• OMX Baltic0,33%270,76
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,53%1 739,37
  • OMX Vilnius−0,04%1 043,95
  • S&P 500−1,32%5 870,62
  • DOW 30−0,7%43 444,99
  • Nasdaq −2,25%18 678,54
  • FTSE 100−0,09%8 063,61
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,24
  • OMX Baltic0,33%270,76
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,53%1 739,37
  • OMX Vilnius−0,04%1 043,95
  • S&P 500−1,32%5 870,62
  • DOW 30−0,7%43 444,99
  • Nasdaq −2,25%18 678,54
  • FTSE 100−0,09%8 063,61
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,24
  • 12.05.10, 15:49
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Euroraportöör: euro distsiplineerib valitsust

Klubiliikme staatus tagab distsipliini, mis ei luba valitsustel laristada ja lubada rohkem kui suudetakse täita, märkis Euroopa Parlamendi raportöör Edward Scicluna.
Malta liitus 1. jaanuarist 2008 euroalaga. Viimasel ajal, nimelt 2007. aasta märtsist kuni 2008. aasta aprillini, olid Maltal parimad hinnastabiilsuse ja inflatsiooni (alla 1,5%) tulemused euroliidus. Kuid juba 2008. aasta juunis puutus Malta majandus kokku rekordilise inflatsiooniga – 4.6%, mis on euroala riigi jaoks lubamatu. 
Samuti tõusiod mõnevõrra esmatarbekaupade hinnad, kuid neil oli 8-9%-ne kasv ka enne euro tulekut. Ainult selle tõttu seost hinnatõusu ja uue valuuta vahel otsida ei saa. Kuigi, ka õitsengut ei tulnud, kirjutas täna Äripäeva väljaanne Delovõje Vedomosti.
”Toona polnud Malta inflatsiooni kasvul midagi pistmist euroga. Küsimus polnud valuutas, mis kasvatas inflatsiooni. Valitsus üritas defitsiiti korrigeerida läbi kõrgemate maksude, kaotades toetuseid ning tõstes teatud hindu – eriti kütuse oma, mis tekitas inflatsiooni,“ selgitas Scicluna.
„See oli pigem sisemise majanduspoliitika küsimus kui eurotsooni mõju. Euroala on  Malta majanduspoliitikat distsiplineerinud ja ma usun, et see on hea. Maksumaksjatel on nüüd suurem kindlustunne, et valitsus käitub korrektselt,“ lisas ta.
„Eriti kui poliitikud ja valitsused vahetuvad, on vaja toimivat süsteemi. Isegi kui maksumaksjad ei suuda kõige sobivamat valitsust valida, vähemalt klubiliikme staatus tagab distsipliini, mis ei luba valitsustel laristada rohkem ning lubada rohkem, kui suudetakse lubadusi täita. Seda ei luba eurotsoon ning loodetavasti uued karmimad reeglid distsiplineerivad valitsusi veelgi enam,“ rääkis euroraportöör.
Samas tõdes Scicluna, et koostatavasse raportisse kirjutatakse Eestile soovitus inflatsiooni hoolega jälgida. „Inflatsiooniga peab tulevikus olema väga ettevaatlik, et ei tekiks mulle. Nagu me teame see lõpeb krahhiga. Raport saab üldiselt olema positiivne, kuid mis puudutab inflatsiooni, siis see annab hoiatuse," märkis euroraportöör.

Seotud lood

Uudised
  • 20.05.10, 13:35
Europarlamendi rahanduskomisjon soovitab Eestile eurot
Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni liikmed leidsid oma tänasel istungil valdavas üksmeeles, et Eesti peab  2011. aastal ühinema euroalaga.
Uudised
  • 12.05.10, 16:40
Raportöör: euro ei too imet
Euroga liitumise akt iseenesest ei tähenda seda, et järgnevatel päevadel saabub ime - ütles Euroopa Parlamendi raportöör Edward Scicluna.
Uudised
  • 12.05.10, 12:21
Euroraportöör: "ei" Eestile mõjunuks šokeerivalt
Europarlamendi raportöör Edward Scicluna: olete kõik kriteeriumid täitnud, rohkem on põhjust öelda teile "jah".
Uudised
  • 13.03.10, 09:27
Rahandusminister Ligi kohtub Malta eurovolinikuga, kes peab Eestit Lätiks
Rahandusminister Jürgen Ligi lõunatab teisipäeval Brüsselis Eestist nn eurokõlbulikkuse raporti kirjutava maltalase Edward Scicluna ja eurosaadiku Ivari Padariga.
  • ST
Sisuturundus
  • 30.10.24, 09:00
Turvapartner peab alati käima mitu sammu ees: mis tagab ühe sündmuse õnnestustumise?
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele