FT kolumnist: euroala täna veel ei lagune

Probleem on selles, et paketi meetmed ei lahenda euroala liikmesriikide tegelikke probleeme ning et Brüsselis ei anta endale ikka veel aru, et reformidega on kiire. Nii on oht, et kolme aasta pärast – kui paketi aeg läbi saab – on rahaliit stardipakul tagasi selle vahega, et lõunapoolsete liikmesriikide majandus on tänasest kehvemas seisus ja Kreeka ei pääse ikkagi võlgade restruktureerimisest.

Üksmeelt pole ka eurot tabanud probleemi olemuses. Prantsusmaa süüdistab spekulante, Saksamaa näeb eurot tabanud kriisi peapõhjusena pillamist. Münchau hinnangul pole õigus ühel ega teisel – ühel hetkel kaotasid investorid usalduse kogu süsteemi vastu. Kreeka probleemide peamine põhjus võis tõesti olla pillamine, kuid mitte Portugalis ja Hispaanias – seal on suuremaks hädaks jäik tööturg ning erasektori suur võlg.

Nende strukturaalsete probleemide lahendamise asemel tulid nii Portugal kui Hispaania läinud nädalal välja säästukavaga. Hispaanial tuleb vähendada oma võlga üheaegselt konkurentsivõime tõstmisega. Hinnanguliselt on hinnad Madridis Saksamaaga võrreldes 30-40% kõrgemad. Nii pole põhjust imestada uudiste üle, et Hispaanias on alanud deflatsioon – hinnavahed Saksamaaga ei saa lõpmatuseni nii suured püsida. Kui aga lisada mürgisele võla ja deflatsiooni segule veel ka säästkuur, pole tulemuseks muu kui püsiv depressioon. Seda eriti strukturaalsete reformide puudumisel, kirjutab Münchau.

Brüsselis ja Berliinis pole aga täna veel adutud, et tegemist on probleemiga, mis vajab kiiret lahendust. Praegused ettepanekud euroala majanduskoostöö süvendamiseks ja reformimiseks ei tee katsetki vastata küsimusele, mis moodi Hispaania praegusest august välja saab ning kuidas ületada lõhe euroala põhjapoolsete ja lõunapoolsete riikide konkurentsivõimes.

See kehtib ka Euroopa Komisjoni läinud nädalal esitatud ettepanekute kohta rahaliidu parema toimimise tagamiseks. Liiga palju rõhku oli eelarvedistsipliinil ja liiga vähe majanduskasvul, nendib Münchau. Komisjoni värske kasvukava Euroopa 2020 ei lahenda ühtegi lähiaja probleemi. Mida euroala vajab, on tarbimise kasv põhjapoolsetes liikmesriikides eesotsas Saksamaaga ning tööturu ja kaupade turu reforme lõunapoolsetes liikmesriikides eesotsas Hispaaniaga. Kõike seda tuleb teha kohe ja praegu, et reformid juba tulemusi annaksid, kui abipaketi aeg 2013. aastal ümber saab. Hetkel pole ei konsensust ega üksmeelt, et see kõik vajalik oleks. Saksamaa blokeerib jätkuvalt kõik ettepanekud riigi suure jooksevkonto ülejäägi vähendamiseks ning Hispaania peaminister on valinud säästukava, mis võimaldab vältida tööturu reformi, mis valijates suuremat pahameelt tekitaks, kirjutab Münchau.

Komisjoni ettepanekutes on siiski häid mõtteid. Muuhulgas tunnistatakse seal, et eelarvete koordineerimisest tuleb minna kaugemale ja kaasa haarata ka strukturaalsed reformid. Näis, palju ELi seaduseveskites Komisjoni ettepanekust alles jääb, kirjutab autor. Ilmselt suudab Saksamaa kantsler Angela Merkel läbi suruda suure osa oma plaanidest. Kõige tõenäolisem tulem on senisest oluliselt karmim stabiilsuspakett. Muus osas aga - suuremate muutusteta.