Esimest korda Eesti tuuleenergia tootmise ajaloos määrati sellest ärist saadud kasumist omanikele dividende, nimelt otsustas OÜ Pakri Tuulepark dividendidena välja maksta 23,5 miljonit krooni.
"Ma julgen öelda, et see on tõesti esmakordne,“ sõnas Pakri Tuulepark juhatuse liige Martin Kruus.
Juba viis aastat on Pakri poolsaare tipus kaheksa tuulikut vändanud tuuleelektrit. Tuule tallamise tulemusena oli Pakri Tuulepark eelmise aasta lõpuks kogunud 91 miljonit krooni puhaskasumit, millest 23,5 miljonit määrati omanikele dividendidena väljamaksmiseks.
Pakri tuulikud on OÜ Nelja Energia esimene projekt ning see läks maksma 24 miljonit eurot. Ettevõte ise elektritootmisseadmeid ei oma, vaid juhib opereerimislepingu kaudu iga projekti jaoks spetsiaalselt loodud ettevõtteid.
Riskid õigustasid end ja sündis hea projekt
"Tagantjärgi tark olles võib öelda, et kuus aastat tagasi võetud riskide ja tehtud otsuste tulemuseks on hea projekt. Kuid see ei tähenda, et tuuleenergia valdkond oleks tervikuna selline," selgitas Kruus. Vahepeal on tehnoloogia kallimaks läinud. Kui 2004. a maksis tuulik jämedalt üks miljon eurot/MW, siis täna maksab see 30 protsenti rohkem ehk uute projektide investeeringukulu on suurem ning need pole enam nii kasumlikud.
„Tuuleenergia äritegevus püsib täna ainult subsiidiumi toel. Kahjuks me pole ühtegi krooni taastuvenergia toetust saanud. Seetõttu oleme kahjumis,“ rääkis Virtsu ligidal tuuleparki omava ASi Skinest Energia juhatuse liige Roman Ait. Läbi firmade Oleg Ossinovskile ja Toonart Rääskile kuuluval ettevõttel on neli tuulikut koguvõimsusega 12 MW.
Toetust saavad tuulepargid elavad hästi
Kõik tuulikud toodavad elektrit, kuid toetust selle eest Skinest Energia ei saa, kuna põhivõrguga liitumiseks pole saadud veel võrgu vastavuse kinnitust. Ait lisas, et need nõuded on nii ranged, et pea pool Eestis eelmisel aastal toodetud tuuleenergiast jäi seetõttu toetuseta.Üheks Pakri tuulepargi majandusliku edu põhjuseks pidaski Ait 2005. aastal olnud leebemaid põhivõrguga liitumise tingimusi, mis aitas neil kiiresti taastuvenergia toetust saama hakata.Pakri Tuulepark nimetab ettevõtte kodulehel projekti tasuvusele kaasaaitajaks Kyoto ühisrakenduse näidisprojekti raames vähendatud kasvuhoonegaaside heitkoguste (umbes 0,5 tonni CO2 ekvivalenti) müüki Soome riigile.
Kommentaar
Ando Leppiman Eesti Energia Taastuvenergia Ettevõtte direktor
Kõik meie taastuvenergia üksused toodavad kasumit. Tuuleenergia puhul sõltub, kas on hea tuuleaasta või mitte. Kindlasti on tuuleenergia projektid kasumlikud, kuid kui neid võrrelda näiteks puiduhakkel põhinevate koostootmisjaamadega, siis viimased on tasuvuse mõttes tunduvalt paremad projektid. Tuuleparkide marginaal jääb natuke üle 10 protsendi.
Tuuleenergeetika toetus laseb natuke elada, kuid üle kedagi ei kulda.
Kes on kes
OÜ Pakri Tuulepark osanikeks on 90%-lise osalusega Vardar Eurus AS ja 10%-lise osalusega Freenergy AS. Vardar Eurus AS kuulub 70 % ulatuses Norra energiafirmale Vardar AS ja 30% ulatuses põhjamaade keskkonnainvesteeringute fondile NEFCO.
Freenergy AS aktsionärideks on Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) ning läbi firmade Hannes Tamjärv, Jüri Mõis, Peeter Mänd, Aivar Berzin, Merit Berzin ja Taavi Raadik.
OÜ Pakri Tuulepark majandustulemused
Aasta müügitulu (mln. krooni) puhaskasum (mln. krooni)
2006 38,7 4
2007 61 24,52008 70,6 36,12009 53,4 30,6
Allikas: majandusaasta aruanne
Seotud lood
Kas kevadiste valimiste-eelset partei rahakotti silmas pidades või millegi muu pärast, kuid peaminister Andrus Ansip vajutas tänasel valitsuse pressikonverentsil taastuvenergia toetuste kiirkorras kärpimisele pidurit.
Majandusminister Juhan Parts tunnistab, et ei mäleta täpselt, kuidas ise 2007. aastal riigikogus elektrituruseaduse menetlemise ajal hääletas.
Rahandusminister Jürgen Ligi langetaks taastuvenergiatoetusi poole võrra.
Reformierakonna teatel soovivad nad alandada taastuvenergia toetusi rohkem, kui seda pakub Juhan Partsi juhitav majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.