Annus taastab muinasjutulist mõisakompleksi

2001. aasta jaanuaris ostis Kõltsu mõisa suurärimees Urmas Sõõrumaa lähikondlane Priit Põld. Samas piirkonnas kinnisvaraarendusega tegeleva Rannailu OÜ ja muuseas ka Sõõrumaa energiakontserni BEN Energy juhatuse liige.

Sama aasta aprillis müüs Põld valduse enda leivaisale, OÜ-le Rannailu. See kuulub valdusfirmade kaudu Urmas Sõõrumaale ja Toomas Annusele.

Viis aastat hiljem sai mõisa omanikuks Toomas Annuse õde Tiina Annus. Ainuisikuliselt talle kuuluv äriühing Luulik ongi praegu muinsuskaitse reeglitele alludes Kõltsu muinasjutumaja meenutavat mõisa taastama asunud.

Annus ise taastatava mõisakompleksi võimalikust tulevikust rääkida ei soovi. Ütleb vaid, et selle aasta lõpuks peaks töö valmis olema.

"Tänan huvi tundmast, kuid ma ei soovi sel teemal pikemalt rääkida. Praegu ei ole veel täpselt teada, mis mõisast edaspidi saab," lisas Annus.

Kõltsu mõis on kinnistusregistri järgi maatulundus-ja elamumaa. Kinnistu suurus on kokku 16,23 ha.

Samas lähistel on Annusele kuuluv osaühing Luulik ostnud 2006. aastal veel kaks kinnistut, ühe 300ruutmeetrise pumbajaama-aluse maatüki ja teise 1,94 ha Oja kinnistu.

Ühelegi kinnistule ei ole kinnistusregistri andmetel hüpoteeki seatud.

Ajakirjas Eesti Loodus on Laulasmaa piirkonnast ja seal asuvatest vaatamisväärsusest pikemalt kirjutatud. Laulasmaa oli hinnatud väljasõidukoht juba 19. sajandi alguses.

Siinse kandi esinduslikem suveloss asus Kõltsu poolmõisas (Wellenhof), mis 1806. aastal eraldus Põllküla mõisast.

Praeguse historitsistliku villa lasi 19. sajandi lõpus ehitada parun Otto von Uexkülli lesk, kes kuni 20. sajandi algusaastateni siin suvitas. 20. sajandi alguses kuulus mõis von Mohrenschildtide suguvõsale.

Värvikat venepärase puitpitsdekooriga eklektilist laudvooderdusega hoonet troonib sihvakas kiivriga 1891. aastal valminud torn. Historitsistlik puidust peahoone on ühekorruseline liigendatud ehitis.

Hilisemad omanikud müüsid mõisamaad kruntideks, mille ostjad olid jõukad kaupmehed ja vabrikandid, nende hulgas oli peale baltisakslaste juba ka varakaid eestlasi.

Nõnda tekkis nii Laulasmaale kui ka Kloogaranda kümneid uhkeid suvemajasid, millest üksikud on säilinud praeguseni. Osa hävis Esimeses ja Teises ilmasõjas, osa aga laastati nõukogude ajal, mil mõni villa läks koguni kütteks.