Swedbank Eesti on kasumis

II kvartal tõi Eesti majandusse mitmeid positiivseid noote: jõudsalt on kasvanud tööstustoodang ja eksport ning vähenenud registreeritud tööotsijate arv, teatas Swedbank.

Kindlust lisas veelgi juulis saadud kinnitus Eesti liitumisele eurotsooniga 1. jaanuaril 2011. See kõik aitas kaasa ettevõtete ja tarbijate kindlustunde tõusule, mis mõjutas nende tarbimishoiakuid ning peegeldub ka Swedbanki kvartaalsetes majandustulemustes.

 „Positiivseid märke majanduses ja meie klientide tegevuses on ilmnenud juba mõnda aega ja nüüd näeme nende jõudmist pangandussektorisse - pärast viit eelnevat kahjumiga kvartalit lõpetasime II kvartali plusspoolel,” rääkis Swedbanki Eesti peadirektor Priit Perens.

Ta märkis, et endiselt mõjutavad majandustulemusi olulisel määral reservid, mida pank on moodustanud ja moodustab võimalike laenukahjumite katteks. Samuti jätkub koostöö lahenduste leidmise nimel nende klientidega, kes on laenude tagasimaksetega raskustesse sattunud. „Laenuportfelli olukord tervikuna on aga paranenud ja probleemsete laenude kasv pidurdunud. Taas on märgata ka nii era- kui ka ettevõtetest klientide huvi laenuvõtmise vastu, kuigi tendentsina jätkub majanduse võlakoormuse vähenemine,” rääkis Perens.

Teise poolaasta peale ette vaadates tõi Perens olulisima fookusena esile valmistumist eurole üleminekuks. „Oleme juba alustanud kaupmeeste juures terminalide eurovalmidusse seadmist, samuti soovime igati abistada oma kliente rahaasjade korraldamise juures, et eurole üleminek oleks sujuv ja lihtne,” rääkis ta. Perens kinnitas, et eurole üleminekuga seoses pank kindlasti teenustasusid tõsta ei plaani.

Eesti üksuse tegevuskasum enne provisjone oli II kvartalis 736 miljonit krooni (kasv võrreldes eelmise kvartaliga 11%) ja kvartali tulemuseks kujunes kasum 108 miljonit krooni (I poolaasta tulemus kahjum 164 miljonit krooni). Tulemust mõjutas üldise majanduskeskkonna paranemine ja efektiivsuse tõstmine panga tegevuses.

Tulud kasvasid kvartaliga 10% ja kulud 8%. Klientide hoiused kasvasid  kvartali jooksul 2% võrra, laenuportfell vähenes 2% võrra.

Laenuportfelli vähenemine 2% tuli peamiselt uute laenude võtmise jätkuvalt madalast tasemest. Siiski oli II kvartalis laenuturul juba märgata mõningast elavnemist – osaliselt on tegemist tavapärase sesoonse mõjuga, kuid samas on see märguanne tarbijate kindlustunde taastuma hakkamisest. Swedbanki turuosa laenuturul püsis kvartali lõpus 43% juures.

Hoiused kasvasid võrreldes möödunud kvartaliga 2% võrra, millega Swedbanki hoiuste turuosaks jäi 47%Ühelt poolt hoiuste kasvu ja teisalt laenuaktiivsuse madalal püsimise tõttu paranes laenude-hoiuste suhe 142 protsendile

Tulud olid II kvartalis 1,147 miljardit krooni, kasvades kvartaliga 10%. Tulude kasv tuli peamiselt puhta intressitulu 15-protsendilisest suurenemisest, millega puhas intressitulu moodustas 698 miljonit krooni. Positiivset mõju avaldas euro ja krooni intressimäärade lähenemine ning sisselaenatava raha hinna alanemine, kuid teiselt poolt mõjutas tulemust ka vähene laenuaktiivsus. Negatiivset mõju puhtale intressitulule avaldavad jätkuvalt probleemsed laenud (impaired loans).

Teenustasutulu jäi võrreldes eelmise kvartaliga samaks.

Probleemsed laenud olid 30.juuni 2010 seisuga 9.4 miljardit krooni, võrreldes 8.3 miljardi krooniga 31. detsembril 2009. Laenukahjumite reserv oli teise kvartali lõpus 5,9 miljardit krooni. Probleemsete laenude juurdekasvu jätkuv kahanemine peegeldab aga juba märke majandusolukorra stabiliseerumise kohta. Kui majanduses jätkuvad esimese poolaastaga sarnased arengud, võib edaspidi oodata positiivseid muutusi ettevõtete probleemsete laenude portfellis. Eraisikute laenuportfelli puhul avaldab endiselt mõju töötuse kõrge tase ning seetõttu positiivse pöörde saabumine veel viibib.

Tegevuskulud kasvasid kvartaliga 8% võrra  411 miljoni kroonini, mis peamiselt tuli suurenenud IT-kulude arvelt seoses plaaniliste ja enamasti euroettevalmistustega seotud arendustega. Eesti üksuse tulu-kulu suhe oli 0.36, mis annab tunnistust väga kõrgest efektiivsusest.

Töötajate arv püsis samal tasemel nagu eelmises kvartalis, kontorite arv langes kahe võrra  - 65 kontorile. Sellega on Swedbank jätkuvalt suurima kontorite arvuga pank Eestis, pakkudes klientidele laia teenuste valikut ka elektrooniliste kanalite kaudu.