Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise- ja õigusosakonna juhataja Mait Palts lausus raamatupidaja.ee-le, et nad tegid omal ajal ettepaneku ettemaksu piirangust võlaõigusseaduses üldse loobuda.
Paltsi sõnul on ettemaksu 50% piirangu probleem olnud õhus juba pea kaks aastat. Selle käigus on tekkinud mitmeid eri arvamusi ettevõtjate ja järelevalve teostajate vahel, mille hulgas on nii neid, kus lahendus on leitud, kuid neidki, mis meie teada "ootel".
"Seetõttu on seaduse kiire muutmine Kaubanduskoja arvates igati tervitatav ning arvestades eelnõu viimases versioonis väljapakutud lahendust ka ettevõtjatele sobiv," lausus Palts. "Vaevalt tuleks ka praegu keegi selle peale, et maksta pool bussipiletist sõidu alguses ja teine pool lõpus. On mitmeid valdkondi, kus tavaks, et toote või teenuse eest makstakse 100% ette ning seda aktsepteerivad ka tarbijad, sest see on mugav ja tehingu kulusid arvestades tihti ka soodsam."
Palts lausus, et eriti tuleb piirangu erilisus välja, kui rääkida näiteks Põhjamaadest pärit ettevõtjatega, kes sellisest nõudes kuulnudki ei ole ning seda ei mõista. Teiste riikide kolleegidega suheldes ei osanud peaaegu keegi tema sõnul ka sarnas piirangut välja tuua, mis tähendab, et nt e-kaubandusega tegelemisel võib piirang oluliseks takistuseks olla ning Eesti ettevõtjad teiste riikidega võrreldes halvemasse olukorda asetada.
"Ei usu, et muudatus tooks kaasa tarbijate kindlustunde halvenemise või muutuksid oluliselt praegu väljakujunenud tavad," märkis Palts. "Tarbijate teadlikkus ja valikuvõimalused viimastel aastatel on oluliselt suurenenud ning samuti on suurenenud välisriigist sooritatud ostude osakaal, kus täieliku ettemakse tasumine on reegliks."
Ta lisas, et riskide maandamiseks aitab siin pigem aga ikkagi väike kodutöö tundmatu kaupleja tausta selgitamisel, kas ametlike registrite või lihtsalt interneti otsingute abil, mitte aga niivõrd range piirang ettemaksu osas.
Seotud lood
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.