Suurim rikkumine

Teine suurem puudus oli siseministeeriumi ebatäpne trahvisummade raamatupidamislik arvestus ja kolmandaks oli ministeeriumide ebatäpne eelarvete planeerimine. Metsalu lisas, et ministeeriumide raamatupidamise tase on paranenud ning auditis välja toodud puudused on pigem üksikküsimused. "Samal ajal on tegu tõsiste probleemidega, millele tuleb leida lahendus," märkis ta.

Kirikut renoveeritakse seadusi rikkudesRiigikontrolli hinnangul on Eesti Kontsert Peterburi Jaani kiriku renoveerimise rahastamisel rikkunud riigieelarve ja riigihanke seadusi.

Riigikontroll on seisukohal, et ehitusettevõttega töövõtulepingut sõlmides rikkus Eesti Kontsert riigieelarve seadust, kuna eelseisvate eelarveaastate arvel sõlmitud lepingu maksumus oli üle 50 protsendi 2008. aasta eelarves investeeringuteks ette nähtud summast ja puudus valitsuse luba määra ületamise kohta.

Et töövõtuleping sisaldas finantseerimiskulu, rikuti ka riigieelarve seadust, mis keelab riigiasutustel laenu võtta.

Veel heidetakse ette, et sõlmides ühel ja samal ajal töövõtulepingu ja selle tingimuste muutmise lepingu, rikuti riigihangete seadust, mille järgi võib hankelepingu muutmises kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida hankijal ei olnud võimalik lepingu sõlmimise ajal ette näha.

Pangad tulid appi

Kiriku esimene etapp ehitati riigieelarve rahast, teise etapi jaoks eelarves raha polnud ning rahastamiseks tehti skeem, kus Eesti Kontsert, Facio Ehitus ja DnB NORD Pank koos LHV Pangaga sõlmisid nõude loovutamise lepingu. Selle järgi loovutas ehitusettevõte ehituse teisest etapist tulenevad rahalised nõuded Eesti Kontserdi vastu 60 miljoni krooni ulatuses pankadele. Eesti Kontsert kohustus pankadele maksma 60 miljonit krooni ning lisaks 20 miljonit krooni intressidena. Riigikontrolli hinnangul on sellega võetud riigile kuni 20 miljoni krooni ulatuses lisakohustusi. "Rahandusministeeriumi teatel oleks riik saanud pankadest laenu intressiga 4,2%, Eesti Kontserdi ja pankade vahel kokku lepitud 9,5% asemel," täpsustas audit.

Reaalne elu on teine

Jaani kiriku ehituse projekti veab lõpuni Eesti Kontserdi endine juht Aivar Mäe, kelle arvates on auditi tegemisel aetud näpuga järge, kuid reaalne elu on teistsugune. Eriti teistsugune on see Venemaal. Tema sõnul ei saa võrrelda omavahel Venemaa ja Eesti ehitusturgu ning seadusi.

"Kui me oleksime ehituse pooleli jätnud, oleksime rohkem kaotanud kui need 20 miljonit. Laenu võtmine oli kõige õigem käik, mis olemas oli, ning kas praegune kaotus pikemas perspektiivis ongi kaotus? Võib-olla on see hoopis võit," soovitas ta asju üldisemalt vaadata.

Audit heidab Eesti Kontserdile ka ette, et ehitajalt ei ole välja nõutud 3,54 miljonit krooni leppetrahvi ehituse esimese etapi tähtaja ületamise eest.

"See on meie jaoks täielik uudis," imestas kirikut ehitava Facio Ehituse nõukogu esimees Toomas Tromp. Tema sõnul on kõik tööd lõpetatud õigeks ajaks ning ka kõik aktid on õigel ajal allkirjastatud.

Mäe selgitusel ei nõuta ehitajalt trahvi, sest vahepeal seisis ehitus Venemaa bürokraatia tõttu ning ehitaja ei ole selles süüdi.

Kontoritehnika kadus

Riigikontroll tuvastas, et sotsiaalministeeriumis on ebapiisavate inventuuride tagajärjel kadunud suurel hulgal kontoritehnikat, sh laua- ja sülearvuteid, monitore, servereid, printereid ja projektoreid. Kokku 410 eset.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur kinnitas, et nad on võimalikke põhjusi analüüsinud. "Seetõttu on kõik varade arvestust puudutav ülevaatamisel. Koostame tulenevalt uuest riigivaraseadusest uue riigivara menetlusi hõlmava korra," ütles ta.

"Nõustume, et varade inventuuride vormistamisel on puudusi," möönis minister.

Odavad korterid

Riigikontrolli hinnangul annab riik teenistujatele eluruume kasutada liiga soodsalt. Nii tuvastas kontroll, et politseiamet on kaheksal juhul andnud kortereid üürile ka tasuta.

Siseminister Marko Pomerants selgitas, et välja toodud korterite näol on tegemist nende elamispindadega, mis plaaniti võõrandada ja antakse üle Riigi Kinnisvara ASile. Samuti lisas ta, et ministeerium ei luba alates 2009. aastast allasutustel ilma ministeeriumi kooskõlastuseta eluruumi üürilepinguid sõlmida.

Enim enda hallatavaid kortereid on teenistujatele välja üürinud kaitsevägi, kus on eluruumidena kasutusel kokku 961 elamispinda üle Eesti. "Eluruume kasutab lisaks kaitseväelastele ka 63 kaitseväe ametnikku. Üüritavate eluruumide hind on alates 2003. aastast 5 krooni ruutmeeteri kohta Tallinnas ja Tartus ning 3 krooni ruutmeetri kohta teistes Eesti paikkondades," märgivad audiitorid. Seejuures kehtiva üüritasu juures ületasid elamufondi kulud üürnikelt saadud tulu 1,25 miljoni krooni võrra.

11 korteri haldamisega tegeleb ka riigikogu kantselei, küsides Tallinnas asuvate korterite pealt ametnikelt üüri 15 krooni ruutmeetrilt. Korterite kasutamisest saadud kogutulu 2009. aastal oli 144 000 krooni, haldamiskulud aga 163 000 krooni.

Salaja müüdud vara

Mullu jaanuaris andis kaitsevägi Paldiskis ilma ühegi lepinguta mittetulundusühingule kasutada ruumid koos kohviku- ja baarisisutusega, küsimata selle eest sentigi. Kõige krooniks müüs MTÜ ligi 200 000 krooni eest maha kaitseväele kuuluvat kaupa.

Kaitseministeerium korraldas 2010. aasta alguses eelläbirääkimistega pakkumise ning sõlmis teenuse osutamise ja varakasutamise lepingu MTÜga selle aasta 1. aprillil ehk aasta ja kolm kuud pärast ruumide ja inventari üleandmist. Riigikontroll soovitab kaitseministril tugevdada sisekontrollisüsteemi, et tagada riigivara seaduse järgimine vara kasutusse andmisel ning välistada analoogsete juhtumite kordumine, kus riigi vara antakse üle ilma müügi- ja renditehinguid sõlmimata. Kaitseminister vastas riigikontrollile: "Nõustume soovitusega."

Kaitseväe teavitusosakonna ülem Peeter Tali ütles, et riigikontrolli aruandes tähelepanu juhitud "kohviku asjas" on praeguseks MTÜ oma võlad ära maksnud.

Taliga sõnul anti MTÜ-le rendile ruumid, nende haldamine ning ühtlasi ka varem lattu ostetud kaup - pitsad, küpsised, kommid jms. MTÜ müüs kauba maha. Kui veel mais oli tasumata 100 000 krooni, siis nüüdseks pidi kõik makstud olema.

Liiga leebe maksuamet

Kuigi ettevõtjad on kurtnud maksuameti liigse ranguse üle, võib maksuhalduri suhtumine muutuda veelgi karmimaks, sest riigikontrolli hinnangul pole maksu- ja tolliamet piisavalt tegelenud arvestusliku intressinõuete koostamise ja tulu sissenõudmisega.

Riigikontrolli teatel tuleb senisest enam tegeleda arvestusliku intressi kohta nõuete koostamise ja maksukohustuslastele esitamisega, et oleks tagatud kogu võimaliku tulu sissenõudmine. Oma vastuskirjas selgitas rahandusminister, et tehtud tähelepanekule on pööratud tähelepanu.