Kodu Kadrioru hubases nurgas

"Jõudsime siia majja 2003. aastal, vahetult enne Maria sündi," meenutab Tatar. "Otsisin seda kodu päris kaua, sest tahtsin kindlasti leida aiaga maja. Ja soovisin, et korterisse kindlasti päike sisse piiluks. Aed ja välisfassaad on majal siiani korrastamata, aga ma nägin siin perspektiivi. Aia olemasolu kesklinnas on ju üldse suur õnn, vahva on õue kiigata, kuidas lapsed õues askeldavad."

1938. aastal Soansi projekteeritud majja kodu luues tuli korteris ette võtta põhjalik remont. "Sisuliselt sumpasime liiva sees, sest põrand oli 30 sentimeetri sügavuselt lahti kaevatud, enne kui uue ehitasime," naerab perenaine.

"Kui korstnapühkija oli kolm päeva vaeva näinud ja ahjud ka tööle saanud, tekkis juba üsna selge visioon, mis siia tulema peaks. Aga see koht meeldis esimesest silmapilgust," räägib Tatar.

Ahjud on korteris siiski peaasjalikult alternatiivseks kütteallikaks: mugav gaasiküte kombineerituna elektrilise põrandaküttega on traditsioonilised ahjud igapäevaelus troonilt tõuganud.

Nagu iga remont, kippus ka Tatari kodu korrastamine töömeeste aegluubis tegutsemise tõttu alguses venima. "Asi läks kiiremini käima siis, kui ikka ise ühte tuppa sisse kolisin ja asjal igapäevaselt silma peal hoidsin," sõnab ta.

Tatar nimetab end üsna viletsaks koristajaks, ise vilkalt kostitamiseks mõeldud arbuusi lahti lõigates.

Mõnusat natuke segasummalikku olemist ja aastatega sisse elatud hõngu kiirgab sellest hubasest kodust ometi: nurgas seisev klaver kutsub klahvidele vajutama - pererahva sõnul on siin sõpradega nii mõnigi kooriproov maha peetud, akna ees heljuvad rõõmsameelselt triibulised kardinad ja Pireti kiidetud kadriorulik hõng poeb külalise kontidesse.

"Soovisin, et üldmulje jääks naturaalne, et maas oleks õlitatud põrandalauad, magamistuba oleks mahedates rohelistes toonides," selgitab perenaine. "Puidust valge õlivärviga võõbatud ustelt lasin värvi maha võtta, praegu olen selle otsusega väga rahul, sest nood on sooja ja põrandaga sobituva ilmega."

Muusiku perele kohaselt pidas pererahvas väga oluliseks ka korralikku heliisolatsiooni: milline naaber siis ikka tahab kuulata kõrvalkorterist kostvat heliredelite või soprani aariate harjutamist.

"Läbikostvus häiris väga ja seepärast ehitasime uksed ja seinad sisuliselt helikindlaks," kinnitab Piret.

Võrreldes algse planeeringuga on tubade jaotust põhjalikult muudetud: kolme pisikese toa ja köögikese asemel on siin nüüd avatud köögiga ühendatud elutuba ning kaks magamistuba.

"Markuse tuba oli algselt vanaaegse pliidiga tilluke köök," lausub Piret. "Seda meenutab akna kõrval säilinud õhutusluuk, mida praeguseni kasutame õhuaknana."

Nupukate lahenduste leiutamise ning remonditegemise pisikuga ongi vist säherdune lugu, et kes sellesse kord nakatunud, sellel enam pääsu pole: sestap kostab Piret meie jutuajamise lõpetamiseks tasahilju, et tegelikult on tal praegu käsil veel üks uus ja Kadrioru kodust suurem projekt, nimelt taastab ja korrastab ta praegu Läänemaal asuvat talukohta. "Üldiselt mõtlengi praegu suure osa ajast kruvidest ja veetorudest," naerab Piret. "Aga mõte, kui vahva seal saab olema, kisub kogu aeg mu auto nina hoopis Tallinna-Haapsalu maanteele."