Segadus tööandja laenu intressi ümber

Praegu kehtib töötajale laenu andmisel intressimäär 2%, sellest soodsam laen maksustatakse erisoodustusena. Ministeerium tahtis võtta aluseks tarbimislaenude keskmise intressi, mis on pärast eelnõu algatamist detsembris 2009 tõusnud tänaseks 20%ni.

Seni on protsent seotud Euroopa Keskpanga poolt kohaldatava intressimääraga, mida on masu ajal korduvalt vähendatud, ja see nõuaks rahandusministri määruse sagedast muutmist.

"Seepärast oleks mõistlik erisoodustuse arvestamise aluseks oleva laenuintressi puhul edaspidi lähtuda teistsugustest alustest. Üldine põhimõte sealjuures on, et alammäär peab vastama laenuturul valitsevale olukorrale," seisab rahandusministri allkirjastatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse seletuskirjas.

Maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis näeb kerkivat mitmeid probleeme. "Ministeerium tahab edaspidi võtta aluseks tarbimislaenude keskmise intressi, mis oli eelnõu koostamisel ajal veel suhteliselt normaalne, aga nüüd on tõusnud üle 20%," viitas ta kümnekordsele vahele võrreldes kehtiva määraga.

Kui vaadata Eesti Panga statistikat eurodes välja antud tarbimislaenude keskmise intressimäära kohta, siis tänavu on see kõikunud vahemikus 20,4-26,1% aastas. Ministeerium viitab oma eelnõus samale statistikale eelmise aasta 31. mai seisuga, mil vastav intressimäär oli 6,8%.

Eile õhtul teatas ministeerium, et tegi rahanduskomisjonile juba ettepaneku võtta referentsväärtusena tarbimislaenude statistika asemel kasutusele hoopis Eesti Panga eluasemelaenude keskmine intressimäär (praegu 3,4%), sest enam kui kümnekordne suurendamine pole mõistlik.

Tarbimislaenu kasuks otsustati esialgselt kaalutlusel, et see kajastab paremini tööandja antud laenu tegelikku sisu, sest pigem on harvad juhtumid, kui tööandja annab töötajale eluasemelaenu, selgitas ministeerium.

Ettepaneku esitas ministeerium pärast mais toimunud seaduseelnõu esimest lugemist, riigikogu rahanduskomisjon pole seda veel aga arutanud.

Kuna tegu on ministeeriumi ja komisjoni vahelise kirjavahetusega ja see ei ole üleval riigikogu kodulehel, siis ei olnud ka Lasse Lehisel võimalik sellega tutvuda, teatas ministeerium pressiesindaja vahendusel.

Lehise sõnul on rahandusministeerium unustanud ka seadusemuudatusse sisse kirjutada rakendussätte enne muudatust välja antud laenude kohta. Seega hakkaks muudatus kehtima ka varem välja antud laenudele.

"See võib põhjustada ebameeldiva üllatuse töötajale juhul, kui laenulepingus on näiteks sees punkt, mis annab tööandjale õiguse ühepoolselt intressi muuta vastavalt maksuseaduse muutmisele," selgitas Lehis.

Ministeeriumi teatel ei näinud nad põhjust eraldi rakendussätte tarvis ja muudatus hakkab kehtima kõigile jõus olevatele laenulepingutele. "Tööandjad peavad ka praegu pidevalt arvestama võimalusega, et tulenevalt Euroopa Keskpanga referentsväärtuse ja/või laenuturu situatsiooni muutumisest muudetakse rahandusministri määrust," vastati ministeeriumist.

Eesti Maksumaksjate liit (EML) saatis eile riigikogu rahanduskomisjonile ettepaneku kavandatav muudatus tulumaksuseaduse muutmise eelnõust välja jätta või kaaluda alternatiivseid võimalusi.

Swedbanki teatel olulisi muudatusi uus seadus turul kaasa ei too. "Pakume oma töötajatele laenu samadel tingimustel nagu klientidele ning seetõttu antud seaduseelnõu otseselt meie ettevõtet ei puuduta," ütles panga finantsdirektor Eestis Heiki Raadik.

Tekstiiliettevõtte Mivar juht Ingvar Kadastu kinnitas, et nemad üldjuhul töötajatele laenu ei anna. "Oleme mõnel üksikul juhul töötaja soovile vastu tulnud, kuid pigem on see erand," lausus ta.

Trükikoja Printall juhi Andrus Takkini sõnul teema neid ei puuduta. "Tänapäeva pangandus on nii hästi arenenud, et me ei jaga selliseid sooduslaene," põhjendas ta.

Rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas lubas teemat kommenteerida täna.

Oma töötajatele andsid 1990ndatel soodustingimustel laenu laias laastus pooled ettevõtted. Kui gruppi või kontserni kuuluvatel ettevõtetel polnud just otsest keeldu seda teha, siis reeglina töötajale laenu ka anti. Laenubuumi aastatel jätkas seda tegevust vast kümnendik ning valdavalt oli tegemist siiski heal ajal antud laenudega, mis lõpuni tiksusid, uusi laene oli nende hulgas selgelt vähem.

Kuna nüüd on pendel jälle teise äärmusesse läinud ja pankadest on laenu raske saada mitte ainult ettevõtetel, vaid ka eraisikutel, siis ma arvan, et töötajalaen muutub taas aktuaalseks. Eelmise aasta majandusaasta aruannetes seda otseselt silma veel ei torganud, aga ma julgen arvata, et 2010. aasta aruannetes on pilt juba teine. Nõudlus sellise võimaluse järele on töötajatel kindlasti jälle olemas. Audiitorina ma ei soovitaks ühelgi ettevõttel siiski panka mängida ja laene välja anda. Kui ettevõte on näiteks kümnele töötajale laenu andnud, siis suure tõenäosusega ühega neist midagi juhtub. Töötajalaenudel ei ole reeglina tagatist. Kui üks töötaja osutub pahatahtlikuks või juhtub midagi, mistõttu ta lihtsalt ei suuda laenu tagasi maksta, siis ülejäänud üheksa laenu pealt teenitud summa kaotab ettevõtja kümnenda laenu hapuks minemisega ning kokkuvõttes võib asi hoopis miinustega lõppeda. Lõppeks ollakse töötajaga tülis ning heast tahtest saab üks suur probleem mõlema poole jaoks. Nagu hambaarstid ei soovita kellelgi ise hambaid ravida, nii on ka tööandja pankuri rolliga - tulemus pole kummalgi puhul hea.