• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,25
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,25
  • 20.09.10, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Dividendid Rootsi moodi

On investoreid, kes eelistavad kasvuaktsiaid, ja on rahapaigutajaid, kelle südamerahu on kaitstud dividendiaktsiate hellade käte vahel, sest need toovad perioodiliselt raha ka tagasi.
Viimast tüüpi investoritel tasuks heita pilk vaid natuke üle mere, sest Rootsi aktsiate dividenditootlused tõotavad sel aastal silmad ette teha tervele ülejäänud maailmale. Sealsed dividendid kerkivad Bloombergi andmetele tuginedes sel aastal keskmiselt 21,5 protsenti.
Üsna kaugele maha jäävad sellised riigid nagu Šveits 16protsendilise kasvu, Saksamaa 14,3protsendilise kasvu ja Taani 15,8protsendilise dividendide kasvuga. Ka Norras kasvavad prognoositavad dividendid sel aastal vaid 15,3 protsenti.
Rootsi OMX Stockholm 30 aktsiaindeksil pole samuti enam kui 14protsendilist tõusu arvestades sel aastal just väga kehvalt läinud. Seal peituvatest ettevõtetest suutsid 80 protsenti ületada analüütikute seatud teise kvartali kasumiootuse ning seda keskmiselt 22,2 protsendi võrra.
Kes on siis Rootsi indeksi parimad dividendimaksjad? Kõigepealt tuleb öelda, et erinevalt mitmest teisest tuntumast börsist maksavad sealsed ettevõtted valdavas enamuses aktsionäridele väikest tasu, vaid vähesed peavad oma investoreid vaid aktsia hinna kasvuga rõõmustama.
Võrrelduna aktsia hinnaga, on parim dividenditootlus Rootsi ehitusettevõttel Skanska, kes ka siinmail küllalt kuulsust on kogunud. Skanska dividendi ja aktsiahinna suhe ulatub 4,4 protsendini ning viimati said aktsionärid iga aktsia eest 5,25 Rootsi krooni.
Skanska on oma valdkonnale iseloomulikult pidanud viimaste aastate vältel leppima ka mõningase kasumi langusega ning novembriski avaldatav uus kasuminumber peaks analüütikute prognooside järgi tulema aastatagusest 9 protsenti madalam, pisut üle miljardi Rootsi krooni.
Ilmselt ka ehitusvaldkonna pisut ebakindlat lähitulevikku arvestades on analüütikud kaldunud pigem aktsia hoiusoovitusele 12 häälega. Osta soovitab viis ja müüa üks analüütik. Järgmiseks dividendimakseks oodatakse Skanskalt 5,5 Rootsi krooni.
Tasub märkida, et ettevõte kuulub indeksis turuväärtuselt pigem väiksemate ettevõtete hulka - keda see eemale peletab, peaks ilmselt kõrvalolevast tabelist või mujalt mõne teise objekti valima.
Paremuselt teise dividenditootlusega, 4,27 protsenti, on klientide turvalisuse eest hoolitsev Securitas, kelle kolme täpiga kleebis ka paljude meie kodude ja kontorite uksi kaunistab. Tema järgmisesse tulemusteraportisse ootavad analüütikud mõneprotsendilist kasumi ja käibe kasvu ning valdavalt soovitavad aktsiat osta. Kümne ostusoovituse kõrval on kuus hoiu- ja neli müügisoovitust.
Krooniarvestuses suurimat dividendi maksab rõivaste jaemüüja Hennes & Mauritz, 8 Rootsi krooni iga 254 krooni maksva aktsia kohta, mis teeb dividenditootluseks turu keskmist arvestades suhteliselt viisaka 3,15 protsenti.
Analüütikud prognoosivad, nagu loo alguseski märgitud, just sellele turule suurimaid dividendikasve. Tervelt 150 protsenti peaks kerkima autotootja Scania dividendimakse - senise ühekroonise väljamakse asemel oodatakse järgmiseks omanikutuluks 2,50 krooni. Seniste maksete järgi on tegemist siiski ettevõttega, kes aktsionäre kaunis tagasihoidlikult poputab, sest dividenditootlus on 0,70 protsenti. Ka terasetööstur SSAB tõstab prognooside järgi dividendi 150 protsendi võrra ning oma väljamaksed peaks analüütikute ootuste järgi kahekordistama maailma üks suuremaid metallilõikamistööriistade tootjaid Sandvik.
Põhjuseid, miks Rootsi turgu mõnevõrra tähelepanelikumalt uurida, on veelgi. Umbes poole jagu ekspordil tuginev majandus peaks kohaliku rahandusministri Anders Borgi hinnangul kasvama sel aastal 4,5 protsenti, mis kõigi eelduste kohaselt saavutab ka Euroopa Liidus esikoha. Lisaks ei kimbuta riiki hiiglaslikud eelarvepuudujäägid või võlakoormus ehk investeerimiskeskkond on ka psühholoogilisest aspektist küllalt kindel. Samuti on sellises keskkonnas lihtsam hakkama saada seal tegutsevatel ettevõtetel.
Dividendiaktsia on alati hea valik investorile, kes eelistab oma pangakontol perioodiliselt näha investeeringult tulenevat sissetulekut. Dividendid võiks muidugi pigem uuesti investeerida, mitte tarbimisse suunata, sest vastasel juhul võib portfelli kasv kiduraks jääda. Dividend ei peaks olema ettevõttesse investeerimise ainus argument, aga kaalu võiks ta juurde anda.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.12.24, 16:05
Investeerimine kunsti: muuseumikvaliteet võib maksta vähem kui pool telefoni
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele