Kuhu küll raha kasvama panna?

Alati on teatud arv investoreid, kes teavad täpselt (vähemalt enda arvates), milline on turu olukord tulevikus. Nende kõrvale jääb siiski hoopis suurem hulk huvilisi, kes nii suure enesekindlusega edasi ei torma ja tahaksid erinevate argumentide kaalumisel nende tarkade peade sisse pisut piiluda.

Bloomberg on üks tänuväärne organisatsioon ning korraldas taas küsitluse oma kõige professionaalsemate klientide tulevikunägemuste ning nende hinnangul parimate ja halvimate investeerimisvõimaluste väljaselgitamiseks. Vastuseid anti geograafiliste eelistuste ja varaklasside kaupa ning väikest aimdust sai ka finantsspetsialistide nägemusest üldise majandusolukorra kohta.

Kõige paremateks sihtkohtadeks, kuhu oma investeerimiseks kogutud raha järgmiseks aastaks kasvama saata, on Brasiilia, Hiina ja India ning mõnevõrra vähem eelistatult ka USA. Tugev arenevate turgude eelistamine võib olla osalt põhjendatud ka sihtkohtadega, mida küsitletud kõige kehvemateks investeerimispiirkondadeks peavad - Euroopa Liit, Jaapan, Suurbritannia ja taas kord USA. Ehk siis piirkonnad, mida on vaevanud massiivsemat laadi majanduslikud probleemid, nagu võimalik ühisraha kokkuvarisemine, liiga tugev valuuta või eelarvepuudujääkidega seotud peavalud.

Euroopat, muide, peavad investeerimisspetsialistid ka maailmamajanduse n-ö nõrgimaks lüliks - tervelt 53 protsenti vastanuist peab kõige tõenäolisemaks lahenduseks eurotsooni lagunemist. Tasub lisada, et enamik negatiivselt meelestatuist tegutseb eeskätt USAs ning Euroopas resideeruvad küsitletud on liidu ühtsuse säilimise suhtes küllaltki optimistlikud. Tekib küsimus, kas kaugemalt vaadates kujuneb mingi objekti kohta parem ja terviklikum pilt või näevad just kohapealsed vajalikke detaile täpsemalt ning oskavad õigemini hinnata nende tegelikku mõju või moondab siin pilti hoopis suur lootus.

Varaklassidest võib järgmisel aastal enim teenida aktsiaturgudel ja toorainetes - mõlemat toetab enam kui 30 protsenti spetsialistidest. Samuti võivad teenida need, kes tunnevad end kindlalt valuutaturgudel. Kõige kehvemaid kasvuvõimalusi oodatakse võlakirjadelt ja kinnisvaralt. Juba mõnda aega peljatakse, et võlakirjades võib olla sees väike salakaval mullike, mis ilmselt kõige ebasobivamal hetkel õhust tühjaks jookseb. Ehk esialgu võiks end sellest varaklassist eemale hoida nii või naa.

Maailmas ilmselt enimhinnatud finantsseltskonna arvamusi uurides joonistub üsna selgelt välja tugeva üksmeele puudumine - täpselt kaks aastat ja üks nädal tagasi pankrotiavalduse esitanud Lehman Brothersi tekitatud keeris ei taha kuidagi seisma jääda. Ehk, nagu äsja ütles üks Eesti finantsvaldkonna ekspert eravestluses - vesi on väga sogane. Ja sogasest veest ongi teatavasti raske läbi näha, mis tähendab, et kindla vaate ja ootustega investorid saavad õnneliku õngitsemise tulemusel kätte hoopis suuremaid "purikaid". Ja teised, kes võib-olla hoiavad konservatiivsemat joont ja jäävad selgemaid aegu ootama, saavad ilmselt mõnevõrra väiksema saagi.

Minu arvates - kaldun küll pigem samuti konservatiivsusele - võiks ka praegu eelistada tuntud suurettevõtete aktsiaid, eeskätt neid, kes maksavad dividende ning kel on selle koha pealt ka kindlam ajalugu (kuigi ajalugu ei pruugi tulevikku kanduda). Ja suureks heameeleks on minuga nõus ka riskifondi DJS Capital Managemet president Douglas Schoninger, kes samuti ei ütle ära heast dividendist. "Kõige alahinnatum piirkond, kuhu praegu on parim investeerida, on arenenud riikide blue-chip aktsiad, mis on hea dividenditootluse ja dividendi kasvumääraga," sõnas ta Bloombergile.

Alati on hea teada, mida arvavad teised börsimaailma osalised, eriti kui nad on selles valdkonnas liidrid ning nende taktikepi järgi mängib miljardite dollarite kaupa vara. Selle järgi võib enda mõtteid ja tegusid sättida, mida muidugi teevad ilmselt veel üsna mitmed. Aga võib-olla oleks mõistlik sellest lähtudes ka karjast eralduda ja enda panused teistele kaartidele panna, et säravamad auhinnad esimesena ära noppida.