Mõisa pankroti ABC

Mõisa hinnangul on ettevõtjate vahel tekkinud solidaarsus ja pankrotiga ähvardamine tundub ärplemisena, sest tegemist pole majandusliku meetodiga. Seetõttu ongi tavapärane, et teiste võlausaldajatega koostööd tehes raputatakse pankrotialgataja maha ehk jäetakse rahast ilma ning teiste võlausaldajatega minnakse edasi.

„Ükski normaalselt mõtlev ettevõtja ei algata võlausaldaja suhtes pankrotti vaid proovib koostöös probleemid ära lahendada. Minu firma vastu tuli viimane pankrotihoiatus möödunud aasta detsembris,“ rääkis Mõis.

Mõis pakkus välja oma ettekandes pankroti ABC, millega tuleks praegu arvestada. Märksõnad on järgmised: pankrotiprotsessid on lõputult pikad, ükski võlausaldaja ei saa midagi tagasi, pankrot ei ole häbiasi, igal raskuses ettevõttel on varuks plaan B.

„Tuleb arvestada, et pankroti väljakuulutamisega pankrot ei lõppe vaid algab. Ehk tuleb ette varade kantimist, võlausaldajate koosolekuid, hakatakse otsima kokkuleppeid. Ma ei ole jurist ja ettevõtja poolt vaadates on pankrotiprotsessid pikad ja vastikud, millest ei saa keegi mingit kasu,“ rääkis Mõis. Tema sõnul on see aga hea, et pankrotiprotsessist ei saada reeglina midagi tagasi, sest siis hoiduvad võlausaldajad ka pankrotiprotsesside algatamisest.

Pankrotiprotsessist võib küll hüpoteegipidaja oma hüpoteegi tagasi saada, aga seda ta saaks ka ilma pankrotiprotsessita ning reeglina pole selle hüpoteegiga enam midagi peale hakata, lisas Mõis.

„Pankrot ei ole aga häbiasi. Kui olete ettevõtja, siis on kindlasti midagi põhja läinud, see on pigem normaalne, tuleb ainult arvestada mainekujundusliku kahjuga. Ma ei karda seda aga öelda, et mul on kaks firmat läinud pankrotti, ikka juhtub,“ ütles Mõis.

Ta lausus, et Eesti ettevõtetel on praegu tohutud võlad, aga samas on võlausaldajad leplikud ja hapud laenud saab poole hinnaga välja vahetada. „Oled 10 miljonit krooni võtnud, ütled, et maksan 5 miljonit ära ja lahkume sõpradena,“ lisas Mõis.