Pealtnäha väike, tegelikult suur

Elumaja ehitamine algab arhitekt Tõnu Laigu sõnul tavaliselt küsimusest, et kui suurt maja siis tegelikult ehitada. "Harva piirdub tellija üksnes eluks vajalikuga. Patika maja puhul on tegemist askeetliku suvekoduga, kus on olemas kõik hädavajalik ja ei midagi enamat - esik, elutuba, köök, magamistuba ning pesuruum," ütleb ta.

"Vastavalt aastaajale muutub elamu ruumikasutus. Talvel tahad olla toas. Kevadel ilmade soojenedes teed akna lahti, lähed terrassile ning suve edenedes veedad enamuse ajast aias. Sügise saabudes taandud jälle toa poole, kuni käes on uuesti talv," nendib Laigu.

Loodusega ühes rütmis elamine on Laigu arvates meie kliimas nii igiomane, et sageli sellele enam ei mõtle. "Kuid looduse järgi elamine on just Patika maja kavandamise alusprintsiibiks. Seetõttu hoonest poole moodustab terrass, mis on vajalik vaheala aia ja toa vahel erinevate ilmastikuolude puhul. Terrass ja ümbritsev aed teevadki väikesest majast suure," lisab ta.

Hoone arhitektuur lähtub loodusest ja loodus toetab arhitektuuri, seda nii terviklahenduses kui ka detailides. "Looduses kohtad harva puhast geomeetriat, milleks on tavaliselt ruut, ristkülik, kolmnurk või sirkliga tõmmatud ring. Abstraktset geomeetriat vältides on vorm tuletatud hoopis loodusest enesest, millel on vastav tunnetuslik sisu," selgitab arhitekt.

Hoone plaani vaadates on näha, et tegemist pole puhta ringiga, vaid seinad on ehitatud vabakujulise kaarjoone järgi. See annab majale vormilise pehmuse, mida kohtad igal sammul näiteks metsas jalutades. Patika maja asubki lagendikul kuusemetsa sees. "Siseruumi mõjutab kõige enam akendest tulev valgus ja vaated. Aknad on hoolega valitud ilmakaarte ja vaadete suunas. Kõige avaram on vaade lõunakaarde terrassi ja lagendiku poole. Kui Eestis poleks külma, vihma ega sääski, siis poleks aknaklaasi toa ja terrassi vahele vajagi, siseruum oleks sel juhul sujuv välisruumi osa," selgitab Laigu.

Teistes ruumides on arhitekti sõnul jäädud akende suuruse valikuga tagasihoidlikumaks ja eriti seda põhja suunas. Vaated köögist, duširuumist, magamistoast ja esikust on läbi kriipsakende, mis on pigem katkestused seinas kui tavapärased aknad. Läbi põrandast laeni ulatuva akna näeb nii maapinda kui ka puudelatvu üheaegselt, olenemata sellest, kas istuda, lamada või seista.

"Oluliseks elemendiks ühekorruselise maja puhul on läbi katuse ülevalt tulev valgus, mis meie kliimas on ka kõige intensiivsem. Seetõttu on kaks katusakent kavandatud elutoa ja terrassi kohale. Ülemistel akendel on ka metafüüsiline tähendus, mis tekib alati siis, kui süvened tähtede vaatamisse," sõnab mees.

Puit on Eestis tänuväärne kohalik ehitusmaterjal olles suhteliselt odav ja kergelt töödeldav.

"Ma ei kujutaks ette Patika maja, kui see oleks ehitatud tellisest, betoonist või ehitusplokist. Puitu on kasutatud nii konstruktsioonis kui ka siseruumi ja fassaadi viimistluses. Puit toetab ka maja arhitektuuri ning on üks kavandamise kontseptsiooni osa," arvab Laigu.

"Arhitektide seas räägitakse katusest kui maja viiendast fassaadist. Patika maja puhul pole katus jäetud juhuse hooleks. Murukatus aitab majal sulanduda loodusesse," lisab ta.