Agu Kivilol diagnostikakeskusega hämarad plaanid

Ärevad sündmused diagnostikakeskuse ümber algasid tänavu kevadel, kirjutas Äripäeva väljaanne Meditsiiniuudised. Siis selgus, et buumiajal 2008. aastal 60 miljoni kroonist käivet näidanud ettevõtte rahavood närbuvad. Ettevõttel on bilansi järgi kanda 34 miljonit krooni laenukohustusi, Kivilo sõnul ulatuvad kohustused isegi 50 miljoni kanti. Praegu on ettevõtte pangalt maksepuhkuse saanud.

Kuidas raha juurde saada, ei oska linnametnikest ega diagnostikakeskusest keegi täpselt öelda. Küll aga on käivitunud mitu paralleelset tegevust.

Linn soovib auditit

Septembri keskel eraldas Tallinn diagnostikakeskuse jaoks raha ja andis Kivilole korralduse tellida ettevõttesse audit. Koostöös audiitorbüroo Ernst & Young spetsialistidega sünnib nõukogu liikme Vello Ervini ja Tallinna linna finantsjuhi Katrin Kendra sõnul analüüs ettevõtte hetkeolukorra ja tulevikuväljavaadete kohta. Auditi tegemisse kaasatakse ka keskuse töötajad. “Tuleb välja selgitada, kas on võimalik käivet tõsta, selleks mingeid meetmeid rakendada,” selgitas Kendra.

Auditi tegemine aga venib. “On vaja algandmeid ja algandmeid saab anda ainult ettevõtte juht. Büroo ootabki neid andmeid, mida Kivilo jupikaupa esitab,” ütles Kendra.

Selge on vaid see, et pankrotti linn ettevõttel Kendra sõnul kindlasti minna ei lase ja esialgsete plaanide järgi ei pane ka ise raha juurde.

Kivilol plaan toetust küsida

Samas alustas Tallinn juba tänavu juulis diagnostikakeskusele uue juhatuse esimehe otsimist. Ervini sõnul soovib linn näha keskuse eesotsas tugevat finantsjuhti ja tulevikuplaanide väljatöötajat. Veel pole uut  juhti leitud, Ervini sõnul käivad ühe kandidaadiga läbirääkimised.

Kuid ka Kivilo ei istu käed rüpes. Varakevadel esitles ta linnavalitsuses plaani teha diagnostikakeskuse ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste koostöös rakendusuuring ja taotleda sellele Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt toetust. Kivilo sõnul on selleks mõeldud firma, mille üks omanikke on tema osalusega sihtasutus Looduse ABX.

Omaosalus tugifondist

"Taotleda on võimalik 50 miljonit krooni," lisas Kivilo. 40protsendist omafinantseeringut arvestades võib projekti kogumaksumus olla kuni 83 miljonit krooni.

Omafinantseeringu plaanib ta küsida ühest Vene-Saksa tugifondist. “Meie jaoks on asi lahendatud, kuid me ei ole jõudnud seda veel teistele selgitada,” sõnas ta. Et toetust saada, plaanitakse Kivilo sõnul luua uus juriidiline keha, kes võtab üle diagnostikakeskuse seadmed koos laenukohustusega. Firmas osalevad tema sõnul veel keskuse töötajad ja TTÜ spin-off-ettevõte. Üks tähtsamaid ettevõtmisi ongi raha hankimine Vene-Saksa fondist.

“Meieni on jõudnud kuuldus, et kõrged linnaametnikud tõlgendavad meie tegevust ärastamisena. Asi on hoopis vastupidi, me tuleme diagnostikakeskusele appi,” selgitas Kivilo.

Teostust vara hinnata

Keskuse nõukogu liikme Vello Ervini sõnul võib toetust ikka taotleda. “Seda, et Kivilo mõtleb ka homsele päevale, tuleb ainult toetada,” leidis ta. Ideed luua eraldi ettevõte toetuse taotlemiseks saab Ervini sõnul hinnata, kui on teada projektist osavõtvate inimeste ring ja nende omavahelised kohustused.

Linna finantsjuht Katrin Kendra on karmim. “Ei ole midagi kommenteerida, kui inimene midagi soovib teha, kuid see paberil ei realiseeru,” rääkis Kendra, lisades, et EASilt raha saamine on määratletud rangelt ja asjaajamine võtab tohutult aega.

Asjaga kursis olevad Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja abilinnapea Merike Martinson teemat ei kommenteerinud.