Eestis avastatakse aastas kümmekond võlts- ehk libadiplomit, mille omanik kas ei ole üldse kõrgkoolis käinud või on õppinud mingis ebamäärases asutuses, millel ei ole kõrghariduse andmise õigust.
Maailmas on võltsdiplomite tootmine väga laialdane ja kasvava käibega ebaseaduslik äritegevus, rääkis ETV saates "Terevisioon" diplomite hindamisega tegeleva rahvusvahelise võrgustiku ENIC/NARIC Eesti keskuse juhaja Gunnar Vaht ning lisas, et libadiplomite hinnad ulatuvad sajast dollarist 10 000 dollarini.
Anglo-Ameerika riikides on "diplomiveskite" aastane käive umbes 400 miljonit eurot ja seal võltsdiplomi saanud inimesi on sadu tuhandeid, kui mitte miljoneid, aga see on ainult üks osa nende tootmisest maailmas, rääkis ta.
Libadiplomite üldarvu Eestis on Vahi sõnul raske hinnata, sest tööandjad reeglina töötajate diplomeid hindamiseks ei esita, ja on ka palju inimesi, kes oma ametis hakkama saavad, kuigi pole seda kunagi õppinud.
"Sellistes kergemates või mugavamates ametites, nagu ärijuhtimine, haldusjuhtimine, keeled, võib-olla veel mingisugused valdkonnad, kus tõepoolest erasektoris on võimalik saada ilma hariduseta hakkama," rääkis Vaht, kuid lisas, et n-ö ostetud diplomitega töötab maailmas ka arste, ülikoolide professoreid, poliitikuid ja riigiametnikke.
Seotud lood
Kõnekeskuse ja klienditoe teenus läbi välise partneri kogub viimastel aastatel populaarsust – see on hea võimalus kokku hoida tööjõukuludelt. Kui teised sarnase teenuse pakkujad vastavad vaid klientide kõnedele, teeb Foruse eriliseks operatiivsus reageerida kiirelt kohapeale patrullekipaaži ja tehnikutega.
Viimased uudised
“Kas nad äkki murravad mingeid salajasi lubadusi?"
Turul on laokil kolmandik triljonist
Üle riigi toimuvad meeleavaldused
Inimesed, keda kuulates jääksid kõik otsused tegemata
Hetkel kuum
“Kas nad äkki murravad mingeid salajasi lubadusi?"
Turul on laokil kolmandik triljonist
Tagasi Äripäeva esilehele